Arengukava-programm

1. Programmi liik

Programm on üle-eestilise tähendusega ja rahvusvahelise iseloomuga.

2. Programmi eesmärk

Programmi realiseerimisega parandatakse Eestis oluliselt võimalusi lennunduse kui tehnikavaldkonna ühe innovaatilisema ala tutvustamiseks ja propageerimiseks, Eesti lennunduse ajaloo säilitamiseks ja eksponeerimiseks.

Eesti Lennundusmuuseumist peab kujunema lennundushariduse ja lennunduskultuuri edendajana omanäoline ja arvestatav turismiobjekt Eestis ning kogu Läänemere regioonis.

Muuseumi ekspositsioon – lennutehnika ja raketindusega seotud mudelid ja naturaaleksponaadid, stendid ja plakatid – annavad ülevaate lennunduse ja raketinduse ajaloost, lennutehnika konstruktsioonide lahendustest ja tänapäeva lennunduse ning raketinduse arengutendentsidest.

3. Muuseumi sihtrühmad

Muuseumi tegevus lennundushariduse keskusena on suunatud ennekõike noortele – kooliõpilastele, üliõpilastele ja kaitseväelastele, noortele peredele. Muuseumi ekspositsioon annab täiendava koolitusvõimaluse ka Eesti Lennuakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud õppeasutuse õppuritele ning kaitseväelastele. Muuseumi ainulaadsed eksponaadid, kaasaegsed demonstratsioonivõimalused ja kehalist võimekust arendavad seadmed ning atraktsioonid peaksid muutma muuseumi üha külastatavamaks turismiobjektiks ja andma noortele peredele lisavõimaluse vaba aja veetmiseks ning silmaringi avardamiseks.

4. Probleemvaldkonnad

4.1 Ekspositsiooni koostamine, täiendamine ja hooldamine

4.1.1 Lennuvahendite ekspositsiooni pidev täiendamine

  • Eesti territooriumil tegutsenud lennuvahendite lisamine ekspositsiooni
  • rahvusvaheliselt tunnustatud ajalooliste lennuvahendite lisamine ekspositsiooni

4.1.2 Temaatiliste osakondade stendide ja vitriinide materjalide mitmekesistamine

  • Eesti ja maailma lennunduse ajalugu
  • Mootorite ekspositsioon
  • Õhukaitseosakond
  • Lennujuhtimise osakond
  • Mereõhuväe osakond
  • Eesti lennuväljad

4.1.3 Lennuvahendite mudelikogu pidev täiendamine skaaladel 1:32, 1:48, 1:72 ja 1:144 hävituslennukid, helikopterid, õhutõrje-süsteemid, pommitus-, transpordi- ja reisilennukid ning kanderaketid

4.2 Eesti Lennupäevade korraldamine, lennutehnika esitluste ja temaatiliste loengute korraldamine

4.3 Muuseumi territooriumi väljaehitamine ja hooldus

4.3.1 Lennuplatsi väljaehitamine ja registreeerimine

4.3.2 Maa ostmine parkimisplatside tarbeks

4.3.3 Täiendavate lennukite seisuplatside ja angaaride ehitamine

4.3.4 Elektrivõrgu täiendamine, välisvalgustuse üleviimine säästutehnikale.

4.3.5 Päikesepatareidega elektritoite väljaehitamine

4.4 Külastajatele pakutavate teenuste nimekirja avardamine

4.4.1 Kehaliste võimete arendamise seadmete ja atraktsioonide valiku avardamine

4.4.2 Vanematele inimestele ja puuetega inimestele territooriumil sisetranspordi võimaldamine

4.4.3 Pidevalt toimiva lastenurga loomine

4.4.4 Suvekino ja kontsertide korraldamise võimekuse väljaarendamine

4.5 Raamatukogu fondide ja infopanga pidev täiendamine

4.6. Isikkoosseis. Aastaringse isikkoosseisu (juhataja, arendusjuht, restauraator, hooldusmeister, jne) esmakordne palgalevõtmine ja
hooajaliste töötajate (atraktsioonide instruktorid ja stendistid) arvu oluline suurendamine.

5. Lennuvahendite ja rakettide ekspositsiooni komplekteerimise põhimõtted

  • Esmajärjekorras kõikide Eesti riigi käsutuses olnud ja ekspluatatsioonist maha võetud lennukite ja lennutehnika lülitamine lennundusmuuseumi ekspositsiooni nimekirja
  • Lennutehnika ekspositsiooni koostamisel liigutakse kahes suunas, mis võivad osaliselt kattuda:
    • kogusse muretsetakse kõik Eestis pärast II Maailmasõda kasutatud või baseerunud lennukid
    • kogusse muretsetakse maailma lennunduse tähelepanuväärivamate hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised.
    • kogusse muretsetakse kõik Eesti territooriumil paiknenud õhutõrje raketid ja tehnika
  • Vajadusel kasutatakse välisriikidest lennukite saamiseks Eesti Sõjamuuseumi, Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi vahendust
  • Maksimaalselt kasutatakse ära ajahetki, kus välisriikides toimub lennutehnika põlvkondade väljavahetamine või seoses aktiivse ekspluatatsiooniga ressursi ammendamise tõttu lennutehnika mahakandmine.

6. Koostöö

Peamisteks koostööpartneriteks on Eesti Lennuakadeemia, Eesti Õhuvägi, Eesti Sõjamuuseum ja Kaitseministerium, Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalk ja Siseministeerium ning Kaitseliit. Eesti Lenundusmuuseum ja Eesti Sõjamuuseum organiseerivad Sõjamuuseumi lennundusosakonna Lennundumuuseumi territooriumil.

7. Huvipakkuvate lennukite ja helikopterite tüübid

Lisaks olemasolevale lennutehnikale (MiG-21bis, Su-22M4, Su-24, MiG-23 MDL, Jak-28, Saab JA Viggen 37, Saab Draken 35, Saab Lansen 32, Mirage IIIRS, F-104 Starfighter, TS-11 ”Iskra, L-29, L-39, Hawk, A-22, An-2, Tu-134A, Jak-40, Mi-2, Mi-8, Schweizer 300, Wilga-35) peab Lennundusmuuseum oluliseks võimaluse tekkimisel järgmiste lennukitüüpide taotlemist/muretsemist:

Eestis baseerunud lennukid:

Lennutehnika tüüp Tootjamaa Võimalik doonorriik
Tu-16 Venemaa/Hiina Hiina
Tu-22M Venemaa Läti/Venemaa
An-10/12 Venemaa Ukraina/Eesti
An-26 Ukraina Läti/Ukraina/Venemaa
MiG-15 Venemaa/Hiina Hiina/Pakistan
MiG-19 Venemaa/Hiina Hiina/Pakistan
Il-14 Venemaa Venemaa
Su-8BKL Venemaa Läti

Maailma tähelepanuväärsed lennukid ja helikopterid:

Lennutehnika tüüp Tootjamaa Võimalik doonorriik
F-111 A USA USA
F-4 Phantom II USA Saksamaa/Türgi/Jaapan
Su-27 Venemaa Ukraina/Kasahstan
MiG-29 Venemaa Venemaa/Ukraina
F-5 Tiger II USA Šveits
Tornado 4 Euroopa  riiki Saksamaa/Inglismaa
Harrier Inglismaa/USA Inglismaa/USA
F-14 Tomcat USA USA
F-15 Eagle USA USA
F-16  Falcon USA USA
F-18  Hornet USA USA
Saab Grippen 39 Rootsi Rootsi
BO-105  helikopter Saksamaa Saksamaa
MiG-25/31 Venemaa Venemaa/Liibüa
J-8-I või J-8 II Hiina Hiina
Nanchang Q-5 Hiina Hiina
Be-12 Venemaa Venemaa/Ukraina
Jaguar Inglismaa/Prantsusmaa Inglismaa/Prantsusmaa
A-10 USA USA
CH-47 USA USA
Ka-26 Venemaa Läti
Mirage F-1 Prantsusmaa Prantsusmaa
Mi-24 Venemaa Ukraina
MiG-25 Venemaa Soome/Venemaa

NB! Lennundusmuuseum teeb lõpliku valiku pärast lennutehnika saamise võimaluste avanemist maksetingimuste ja rahastamisvõimaluste alusel.

8. Programmi elementide maksumus (5 aasta perspektiiv)

Tegevus Aasta Maksumus
Maa ost 2017 a. 80 000 EUR
Lennutehnika muretsemine (projektipõhine)
Lennutehnika Aasta Maksumus
F-4 Phantom II 2015 a. 40 000 EUR
Su-27 2015 a. 300 000 EUR
MiG-25 2015 a. 300 000 EUR
MiG-29 2016 a. 200 000 EUR
F-5 Tiger II 2016.a 30 000 EUR
Mirage F1 2016.a 30 000 EUR
Tornado 2017 a. 50 000 EUR
Harrier 2018 a. 50 000 EUR
MiG-19 2018 a. 10 000 EUR
J-8I 2019.a. 70 000 EUR
Lennutehnika korrastamine ja taastamine 2017/2019 120 000 EUR
Päikesel baseeruva elektritoitesüsteemi  uuringud, projekteerimine ja väljaehitamine 2017.a 25 000 EUR
Elektrivõrgu, valvesüsteemi ja valgustuse väljaehitamine 2017.a 50 000 EUR
Territooriumi infrastruktuuri ja rajatiste  väljaehitamine ning hooldustehnika muretsemine (tarad, kaugjuhtimisega väravad, teed) 2017/2019 90 500 EUR
Lennukite seisuplatside (7 tk) , angaaride (7 tk) ja lennuplatsi välajaehitamine 2017/2019 340 000 EUR
Kehalist võimekust arendavad seadmed ja  Atraktsioonid 2017/2019 2 500 EUR/aastas
Temaatiliste osakondade arendamine  (ajaloostendid, siseekspositsioon) 2017/2019 36 000 EUR (3 aastat)
Territooriumi valgustus- ja  valvesüsteemide väljaehitamine 2018.a. 40 000 EUR
Raamatukogu ja infopanga täiendamine 2017/2019 3 000 EUR/aastas
Lennukimudelite muretsemine 2017/2019 2 000 EUR/aastas
Õppevahendid ja loengute koostamine 2017/2019 10 000 EUR/aastas
Reklaam ja mainekujundus (sh. Lennupäevad,raamat) 2017/2019 48 000 EUR/aastas
Eesti Lennupäevade korraldamine 2017/2019 65 000 EUR aastas
Kokku 2017-1019. aastatel: 2 766 000 EUR

9. Programmi realiseerimine ja finantseerimine

Programmi realiseeritakse ja finantseeritakse järkude kaupa eraldiseisvate projektide alusel. Projekte rahastatakse erinevate allikate toel, milledest olulisimad on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel Euroopa Liidu programmi ”Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tugirahad ja rahvusvaheline sponsorlus. EAS-i finantseerimistingimused näevad ette avaliku sektori vahendite kaasamise kaasfinantseerimise näol 15% mahus.

Vastavalt prognoositud eelarve mahule vajatakse Lennundusmuuseumi väljaarendamise IV etapi lõpetamiseks (2019. a.) tarbeks  toetust kaasfinantseerimise näol enam kui 415 000 EUR. Lennundusmuuseum näeb olulise kaasrahastajana Eesti Kaitseministeeriumi (muuseumi põhitegevus saab olla suunatud ennekõike militaartemaatikale), Kultuuriministeeriumi, vähemal määral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (lennundus kuulub ministeeriumi haldusalasse) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (lennundusalane koolitus ja loengud). Tänuväärne on kohalike omavalitsuste toetus (Tartu linn, Haaslava vald, Kohalike Omavalitsuste Liidu liikmed). Lennundusmuuseumi jooksvad tegevuskulud kaetakse piletimüügist. Märkimisväärses mahus kasutatakse ühiskondlikku tööd.