Muuseumi väljaehitamise programm

1. Programmi liik

Programm on üleriigilise iseloomuga. Programmi realiseerimisega tekib Eestis võimalus lennunduse, kui tehnikavaldkonna ühe innovaatilisema ala tutvustamiseks ja propageerimiseks, Eesti lennunduse ajaloo säilitamiseks ja eksponeerimiseks. Eesti Lennundusmuuseumist peaks kujunema lennundushariduse ja lennunduskultuuri edendajana omanäoline ja arvestatav turismiobjekt Eestis ning kogu Läänemere regioonis.

2. Programmi eesmärk

Muuseumi ekspositsioon – lennutehnika, mudelid ja naturaaleksponaadid, stendid ja plakatid - annab ülevaate lennunduse ajaloost, lennutehnika konstruktsioonide lahendustest ja tänapäeva lennunduse arengutendentsidest. Muuseumi tegevus lennundushariduse keskusena on suunatud ennekõike noortele – kooliõpilastele, tudengitele ja kaitseväelastele. Muuseumi ekspositsioon annab täiendava koolitusvõimaluse ka Tartu Lennukolledži ja Kaitseväe Ühendatud õppeasutuse õppuritele ning kaitseväelastele. Muuseumi ainulaadsed eksponaadid, kaasaegsed demonstratsioonivõimalused ja kehalist võimekust arendavad seadmed ja atraktsioonid peaksid muutma muuseumi üha külastatavamaks turismiobjektiks ja andma noortele peredele lisavõimaluse vaba aja veetmiseks ning silmaringi avardamiseks.

3. Probleemvaldkonnad

3.1 Ekspositsiooni koostamine

3.1.1 Lennuvahendite ekspositsiooni pidev täiendamine

3.1.2 Stendide ja vitriinide materjalide mitmekesistamine

• Eesti lennunduse ajalugu
• Eesti territooriumil tegutsenud lennundus
• Mootorite ekspositsioon
• Eesti lennuväljad
• Lennunduse valdkonnad

3.1.3 Lennuvahendite mudelikogu kogu pidev täiendamine

• skaala 1:32 hävituslennukid
• skaala 1:48 varia
• skaala 1:72 pommituslennukid ja transpordilennukid
• skaala 1:144 reisilennukid

3.1.4 Demomaterjalide koostamine ja kaasajastamine

3.1.5 Lennukiemalaeva mudeli ehitamine mõõdus 1:48 või 1:72. Lennukite mudelitega komplekteerimine

3.2 Lennundusmuuseumi territooriumi lõplik määratlemine, tsoneerimine ja väljaehitamine.

3.2.1 Muuseumiga piirneva naaberkinnistu (3,6 ha) ostmine

3.2.2 Territooriumi piirdeaia ehitamine

3.2.3 Lennuvahenditele seisuplatside ja poolkinniste angaaride projekteerimine ja väljaehitamine.

3.2.4 Territooriumi kujundamine ja liiklusskeemide väljatöötamine

3.2.5 Territooriumisiseste teede väljaehitamine

3.2.6 Elektrivarustuse väljaehitamine tuuliku baasil. Territooriumi läbiva õhuliini asendamine maa-alusega.

3.2.7 Valgustus- ja valvesüsteemide väljaehitamine

3.2.8 Tuletõrjeseadmete muretsemine. Piksekaitsesüsteemi väljaehitamine

3.2.9 Hooldustehnika muretesemine (väiketraktor, niiduk, rull, frontaaltõstuk jne.)

3.2.10 Pääslahoone laiendamine

3.2.11 Külastajatele kehaliste võimete arendamise seadmete ja atraktsioonide paigaldamine

3.2.12 Näituseväljaku puhkepiirkonna väljaehitamine

3.3 Raamatukogu fondide ja infopanga pidev täiendamine

3.4 Avalike ürituste (lennupäevad, lennukite esitlemine, demonstratsioonürituste läbiviimine, temaatilised kontserdid) ja loengute perioodiline korraldamine.

4. Lennuvahendite ekspositsiooni komplekteerimise põhimõtted

• Koostöös Eesti Õhuväe ja Kaitseministeriumi, Piirivalve Lennusalga ja Siseministeeriumiga ning Kaitseliiduga kindlustatakse kõikide Eesti riigi käsutuses olnud ja ekspluatatsioonist maha võetud lennutehnika lülitamine lennundus-muuseumi ekspositsiooni hulka
• Lennutehnika ekspositsiooni koostamisel liigutakse kahes suunas, mis võivad osaliselt kattuda:
  • kogusse muretsetakse kõik Eestis pärast II Maailmasõda kasutatud või baseerunud lennukid
  • kogusse muretsetakse lennunduse tähelepanuväärivamad hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised.
• Vajadusel kasutatakse välisriikidest lennukite saamiseks Laidoneri Sõjamuuseumi vahendust
• Maksimaalselt kasutatakse ära olukorda, kus välisriikides toimub lennutehnika põlvkondade väljavahetamine või seoses aktiivse ekspluatatsiooniga ressursi ammendamise tõttu lennutehnika mahakandmine.

5. Huvipakkuvate lennukite ja helikopterite tüübid

Lisaks olemasolevale lennutehnikale (MiG-21, Su-22M4, Su-24, MiG-23 MDL, Saab JA Viggen 37, Mirage IIIRS, TS-11 "Iskra, L-39, Tu-134A, Mi-2, Mi-8, Wilga-35) peab Lennundusmuuseum oluliseks järgmiste lennukitüüpide taotlemist/muretsemist:

NB! Lennundusmuuseum teeb lõpliku valiku maksetingimuste ja rahastamisvõimaluste alusel.

6. Programmi elementide maksumus (5 aasta perspektiiv)

7. Programmi realiseerimine ja finantseerimine

Programmi realiseeritakse ja finantseeritakse järkude kaupa eraldiseisvate projektide alusel. Projekte rahastatakse erinevate allikate toel, milledest olulisimad on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel Euroopa Liidu programmi "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" tugirahad ja rahvusvaheline sponsorlus.

EAS-i finantseerimistingimused näevad ette avaliku sektori vahendite kaasamise kaasfinantseerimise näol 15% mahus.

Vastavalt prognoositud eelarve mahule vajatakse Lennundusmuuseumi väljaarendamise III etapi (2008-2010. a.) tarbeks toetust kaasfinantseerimise näol enam kui 6 milj. EEK.

Lennundusmuuseum näeb olulise kaasrahastajana Eesti Kaitseministeeriumi (muuseumi põhitegevus saab olla suunatud ennekõike militaartemaatikale), Kultuuriministeeriumi, vähemal määral Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi (lennundus kuulub ministeeriumi haldusalasse) ja Haridusministeeriumi (lennundusalane koolitus ja loengud).

Tänuväärne on kohalike omavalitsuste toetus (Tartu linn, Haaslava vald, Kohalike Omavalitsuste Liit).

Lennundusmuuseumi jooksvad tegevuskulud kaetakse piletimüügist. Märkimisväärses mahus kasutatakse ühiskondlikku tööd.

Uuendatud 1. jaanuar 2008