Arengukava 2022-2026

Sissejuhatus/ eessõna

Eesti Lennundusmuuseum on järjepanu uuendanud oma arengukava, seda vastavalt keskkonna piiravatele tingimustele või toetavatele võimalustele.

Eesti Lennundusmuuseumi areng on saanud algtõuke Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kolme toetusmeetme rahastamise toel, aga ka Tartumaa Arendusseltsi ja PRIA projektide rahastamsite toel.

Eesti Lennundusmuuseumi tegevus on keskendunud II Maailmasõjajärgsele perioodile. Seda puhtpraktilistele kaalutlustel – sellel perioodil arenes lennundus meeletu tempoga ja ennesõja ajast pole Eestis praktiliselt midagi materjaalset säilinud.

Eesti Lennundusmuuseumi algatamise mõte ja julgus rajanes arusaamisele ning lootusele, et kui EAS-i abil realiseeritavad projektid on edukad ja lennundusmsuuseum, kui selline, ennast õigustab ja pälvib rahva usalduse, siis asub innovaatilise valdkonna, nagu seda lennundus on, muuseumi toetama ka riik.

Kahjuks riigi toetus on osutunud sümboolseks, seda vaatamata isegi lennundusvaldkonna institutsioonide toetavatele taotlustele.

Rahastamise probleemsuse tõttu pole lennundusmuuseum suutnud täita Kultuuriminsteeriumi poolseid nõudmisi.

Lennundusmuuseum on toiminud ainult tänu kohalik kogukonna, lennundusettevõtete, kohalike omavalitsuste ja Kaitseministeeriumi toele ning Eesti Lennupäevade korraldamisest laekunud tulule.

Tänu sellele on kasvanud ka muuseumi kogud ning huvi Eesti Lennunundusmuuseumi tegevuse vastu, mida kajastab külastajate arvu kasv aastast aastasse. See omakorda suurendab muuseumi tööd ja vastutust ning sellega kaasnevaid kulusid.

Uuendatud arengukavas püütakse lennundusmuuseumi sisemised, s.h. Asutaja, ressursid rakendada Kultuuriministeeriumi tingimuste täitmiseks, et kvalifitseerude tegevustoetuse saamise vääriliseks muuseumiks. Lõppeesmärgiks on saavutada Eesti Lennundusmuuseumi tegevuse kaasrahastamine riigi poolt, mis aitaks muuseumi kogusid tutvustada laiemale avalikkusele ning teha muuseumi kogud digitaalselt kättesaadavaks huvirühmadele.

Lennundusmuuseumi struktuur ja eksponaatide arv on stabiliseerumas. Me oleme saavutanud seisu, et kõik Eesti riigil olev ja kasutusest mahavõetud lennutehnika on antud üle või deponeeritud Eesti Lennundusmuuseumis. Välisriikidest saadava lennutehnika võimalused on praktiliselt ammendatud.

Lennundusmuuseum on üheltpoolt tehnikavaldkonna mäluasutus, teiselt poolt inseneeria propageerija. Edaspidine rõhk pannakse haridusotstarbeliste stendide soetamisele või ehitamisele.

Lennundusmuuseumi arengukava on muutumises. Kõik sõltub oludest nii meil Eestis kui välismaal.

Mati Meos
Asutaja ja tegevjuht

Missioon

Eesti Lennundusmuuseum on Tartu kui lennunduskeskuse ajaloo (esimene mootorlennu demonstratsioon Eestis toimus Tartus )ja Eesti lennunduse ajaloo jäädvustaja ning Eesti mere ja kuivamaa tegemiste kajastaise tasakaalustaja.

Eesti Lennundusmuuseum kui innovaatilise tehnikavaldkonna huvikeskus tasakaalustab Eesti ühiskonnas valitsevat tungi humanitaarhariduse järele ja propageerib lennutehnika valdkonna kaudu inseneriharidust ning püüab suunata noori insenerihariduse omandamisele.

Eesti Lennundusmuuseum pakub Eesti Lennuakadeemiale tehnilist tugiõppebaasi.

Eesti Lennundusmuuseum kui rahvusvaheliselt arvestatav teadmistepõhine turismikeskus on regionaalpoliitika oluline hoob
Lõuna-Eestis.

Eesti Lennupäevade korraldamisega kutsutakse kokku vähemalt kord aastas lennundusvaldkonna töötajad ja kõik lennundushuvilised.

Eesti Lennundusmuuseumi visioon

Eesti Lennundusmuuseum on üle-eestilise tähenduse ja kaaluga Eestiga seotud, aga ka maailma lennunduse ja raketinduse ajalugu tutvustav ning lennundust propageeriv ja lennunduskultuuri vahendav kaasaegne muuseum ja huvi- ning õppekeskus. Eesti Lennundusmuuseumi mitmekesine ekspositsioon on oluline vaatamisväärsus terves Läänemere regioonis.

Lennundusmuuseum katab ära järgmised huvid:

  • Eesti riigi huvid Eesti lennundusajaloo talletamise ja riiklike lennundusorganisatsiooni-de ajaloo ja tegevuse kajastamise osas. Valdkonna killustamise vältimiseks ja rahastamise lahendamiseks sõlmitakse riigi ja seonduvate muuseumite esindajatega vastastikuste kohustuste leping ning ehitatakse soe avar angaar.
  • Lennundusvaldkonna ettevõtete ajaloo talletamine ja tegevuse tutvustamine. Selleks sõlmitakse ettevõtetega vastastikuste kohustustega koostöölepingud
  • Eesti Lennuakadeemia õppeotstarbeline koostöö. Sõlmitakse vastav koostööleping
  • Lennundsumuuseumi külastajatele loengute, näituste ja ürituste korraldamiseks, Eestiga otseselt seotud lennutehnika paigutamiseks, elektrooniliste õppeotstarbeliste atraktsioonide paigu-tamiseks ehitatakse soe angaar. Korraldatakse iga-aastaseid lennupäevi.

Lennunudusmuuseum kogub oma ekspositsiooni Eestis ehitatud ja Eesti territooriumil kasutatud tsiviil- ja Eestis baseerunud militaarotstrabeliste lennukitüüpide näidised, aga ka maailma tähelepanuväärivamate väikelennukite, hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised.

Muuseumi väljapanekud annavad ülevaate lennunduse ja raketinduse ajaloost Eestis ning maailmas.

Maksimaalse tulemuse saavutamiseks ekspositsiooni täiendamisel kasutab Lennundusmuuseum koostöös Eesti riiklike institutsioonidega ära maailma lennunduses toimuvat lennutehnika põlvkondade vahetusi.

Lennundusmuuseumi headeks koostööpartneriteks on Eesti Õhuvägi, PPA Lennusalk, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Vabariigi ministeeriumid ja ametid, aga samuti Eesti Sõjamuuseum ja Eesti juhtivad lennundusettevõtted nagu Magnetic MRO, Tallinna Lennujaam, Nordica Grupp, Lennuliikluse teeinduse AS jt.

Lennundusmuuseumil on aktiivsed ja püsivad suhted lennundusriikide vastavate institutsioonidega. Eesti Vabariigi Välisministeerium ja Kaitseministeerium osutavad muuseumile konstruktiivset kaasabi rahvusvaheliste sidemete sõlmimisel.

Tegevuskulud katab Lennundusmuuseum omateenitud tulu, riigieelarveliste ja koostööpartnerite vahenditega. Investeeringud tehakse projektipõhiselt eraldi rahastamisallikate toel.

Lennundusmuuseumi eestvõttel ja baasil korraldatakse iga aastaseid traditsioonilisi Eesti Lennupäevi. Lennundusmuuseumi lennuraja pikendamisega luuakse maandumisvõimalus ka väikelennukitele.

Lennundusmuuseum on lennundushuviliste meeliskülastuspaik.

Põhiväärtused

Eesti Lennundusmuuseumi missiooni ja visiooni eesmärkide saavutamiseks peetakse silmas väärtusi, mis peegeldavad Eesti Lennundusmuuseumi olemust ja sidusust lennundusega seotud instutsioonidega ja laia lennundushuviliste ringkonnaga.

Põhiväärtusteks on:

  • Järjepidevus
  • Asjatundlikus
  • Koostöövalmidus
  • Avatus

Tugevad küljed ja arenguvajadused

Tugevad küljed

  • Lennundusmuusuemi ekspositsioon on rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel – mitmekesine, tasakaalustatud nii tsiviil kui militaar tasemel kui ka nn. ida-lääs suunal.
  • Lennundusmuuseumi ekspositsiooni on lülitatud praktiliselt kõik taasiseseisvunud Eesti riikliku sektori lennutehnika
  • Eksponaatide tehniline olukord on heal tasemel
  • Lennundusmuuseumi mudelikogu on harvaesinevalt arvukas ja kvaliteetne
  • Suurem osa lennutehnikast paikneb läbipaistvate katuste all
  • Lennundusmuuseumist on kujunenud innovatiivse lennutehnika baasil üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna-Eestis
  • Eesti Lennupäevade korraldamine on andnud tuntust nii Tartule kui ka Lõuna Eestile ning teinud võimalikuks lennundusmuuseumi jätkusuutlikuse.
  • Lennundusmuuseumi kälastajate arv aastas kõigub 2000 ja 25000 vahel

Arenguvajadused

  • Kuna lennundusmuuseumi tegevus ei vasta mitmes aspektis Muuseumiseaduse nõuetele, siis on hädavajalik leida ressursid muuseumispetsialistide palkamiseks, et viia kogud MUIS-i ja vormistada eksponaatidele nõutav dokumentatsioon
  • Lennundusmuuseum peab leidma vahendid koosseisude minimaalseks komplekteerimiseks.
  • Muuseum peab panema suuremat rõhku haridustemaatikale ja uurimis/teadustegevusele
  • Muuseum vajab riigipoolset tuge nii tööjõu värbamiseks kui investeeringuteks, vähemalt võrreldaval tasemel sarnase suurusega muuseumitega
  • Muuseum vajab temaatilistele osakondadele (lennuväljatehnika, Õhukaitse, Aerodünaamika jne) lisaks uusi lahtisi angaare
  • Muuseum vajab sooja angaari loengute pidamiseks ja elektrooniliste õppeotstarbeliste stendide paigutamiseks
  • Muuseum vajab 1,5 ha lisamaad lennuplatsile, et pöörata maandumisraja telge
  • Muuseum vajab parkimisplatse
  • Muuseum peab tõstma külastajate arvu

Strateegilised eesmärgid 2022-2026

  • Muuseumiseaduse nõuete täitmine (muuseum avatud aastaringselt, dokumentatsioon on korrastatud, eksponaadid on kantud MuIS-i). Dokumnetatsiooni vormistamise põhitöö peab olema tehtud aastatel 2022-2023
  • Jätkusuutlikkuse kindlustamine
  • Tegevustoetuse tulemuslik taotlemine
  • Lennundusmuusuemi vajalik muuseumispetsialistide tööle võtmine
  • Sooja angaari ja lahtiste angaaride ehitamine
  • Konstruktiivne koostöö Eesti Sõjamuuseumi ja ERM-ga
  • Konstruktiivne koostöö Eesti Lennundusklastri ja lennundusettevõtetega

Arengu võtmenäitajad

Võtmenäitaja 2022 2023 2024 2025 2026
Külastuste koguarv aastas 20358 21500 22500 23500 24500
Näituste arv aastas 1 2 2 2 2
MuIS-is kirjeldatud ja digitereitud kogude osakaal( %)

s.h. õhusõidukid

s.h. raketid (õhukaitse)

s.h. mudelid

s.h. mootorid

s.h. radarid

s.h. piloodivarustus

s.h. fotokogu

 

100

100

0

100

100

100

0

 

100

100

80

100

100

100

30

 

100

100

90

100

100

100

80

 

100

100

100

100

100

100

90

 

100

100

100

100

100

100

100

Arendusprojektide arv 2 2 2 2 2
Teadus ja uurimisprojektide arv 2 2 2 2 2
Rahvusvaheliste koostööprojektide arv 1 1 1
Muuseumi tuntus Eestis
Partnerprojektide arv 1 1 1 1 1
Kooseisu komplekteerimine 1 17 17 17 17
Publikatsioonide arv 0 2 2 3 3

Eesti Lennundusmuuseumi finatspersdpektiiv 2022-2026

Valdkond 2022

tegelik

2023 2024 2025 2026 Kokku Eeldatav finantseerimise allikas
Meeskonna palga ja riigimaksude kulu 33000 193550 203227 213389 224058 834224  
s.h. juhataja 42000 42000 42000 46000 172000 Kultuuriministeerium
s.h arendusjuht 30000 30000 30000 33000 123000 Kultuuriministeerium
s.h. teadustöötaja 3500 18000 19000 19000 20000 79500 Kultuuriministeerium
s.h. muuseumi spetsialistid 5250 24600 25000 25500 26000 106350 Kultuuriministeerium
s.h. teemade kuraator 5250 6000 6250 7000 24500 Kultuuriministeerium
Tegevuskulud 193550 203227 213389 224058 246464 1080688  
s.h. publikatsioonide väljaandmine 10000 10000 10000 10000 40000 Kultuuriministeerium, Piletitulu
s.h. lennupäevade korraldamine 65000 75000 75000 80000 85000 310000 Reklaamimüük, omavalitsused ja Kaitseministeerium
s.h. nätuste korraldmine 1000 1100 1200 1300 4700 Piletitulu
s.h restaureerimistööd 6500 16000 20000 8000 8000 58500 Piletitulu
Investeeringud
Sooja angaari ehitus 100000 100000 200000 EAS
Lahtiste angaaaride ehitus 50000 50000 100000 EAS
Parkimisplatsi ehitus 10000 TAS ja PRIA
Õhutõrje ajalooosakonna väljaarendamine 40000 40000 80000 TAS ja PRIA
Aerodünaamika ajaloo osakonna väljaarendamine 26000 42000 68000 EAS
Lennuplatsi ümberehitamine 8000 8000 Piletitulu
Teadus- ja arendustegevus 18000 18000 18000 18000 72000 Kultuuriministeerium
s.h. Tartu 2024 5000 7000 12000 Tartu linn
s.h. ekspositsiooni uuendamine 12000 50000 30000 20000 20000 120000 Kohalikud omavalitsuse, Lennupäevade tulu
Hooldustehnika soetamine 60000 20000 20000 100000 Piletitulu, TAS ja PRIA