Sissejuhatus/ eessõna
Eesti Lennundusmuuseum on järjepanu uuendanud oma arengukava, seda vastavalt keskkonna piiravatele tingimustele või toetavatele võimalustele.
Eesti Lennundusmuuseumi areng on saanud algtõuke Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kolme toetusmeetme rahastamise toel, aga ka Tartumaa Arendusseltsi ja PRIA projektide rahastamsite toel.
Eesti Lennundusmuuseumi tegevus on keskendunud II Maailmasõjajärgsele perioodile. Seda puhtpraktilistele kaalutlustel – sellel perioodil arenes lennundus meeletu tempoga ja ennesõja ajast pole Eestis praktiliselt midagi materjaalset säilinud.
Eesti Lennundusmuuseumi algatamise mõte ja julgus rajanes arusaamisele ning lootusele, et kui EAS-i abil realiseeritavad projektid on edukad ja lennundusmsuuseum, kui selline, ennast õigustab ja pälvib rahva usalduse, siis asub innovaatilise valdkonna, nagu seda lennundus on, muuseumi toetama ka riik.
Kahjuks riigi toetus on osutunud sümboolseks, seda vaatamata isegi lennundusvaldkonna institutsioonide toetavatele taotlustele.
Rahastamise probleemsuse tõttu pole lennundusmuuseum suutnud täita Kultuuriminsteeriumi poolseid nõudmisi.
Lennundusmuuseum on toiminud ainult tänu kohalik kogukonna, lennundusettevõtete, kohalike omavalitsuste ja Kaitseministeeriumi toele ning Eesti Lennupäevade korraldamisest laekunud tulule.
Tänu sellele on kasvanud ka muuseumi kogud ning huvi Eesti Lennunundusmuuseumi tegevuse vastu, mida kajastab külastajate arvu kasv aastast aastasse. See omakorda suurendab muuseumi tööd ja vastutust ning sellega kaasnevaid kulusid.
Uuendatud arengukavas püütakse lennundusmuuseumi sisemised, s.h. Asutaja, ressursid rakendada Kultuuriministeeriumi tingimuste täitmiseks, et kvalifitseerude tegevustoetuse saamise vääriliseks muuseumiks. Lõppeesmärgiks on saavutada Eesti Lennundusmuuseumi tegevuse kaasrahastamine riigi poolt, mis aitaks muuseumi kogusid tutvustada laiemale avalikkusele ning teha muuseumi kogud digitaalselt kättesaadavaks huvirühmadele.
Lennundusmuuseumi struktuur ja eksponaatide arv on stabiliseerumas. Me oleme saavutanud seisu, et kõik Eesti riigil olev ja kasutusest mahavõetud lennutehnika on antud üle või deponeeritud Eesti Lennundusmuuseumis. Välisriikidest saadava lennutehnika võimalused on praktiliselt ammendatud.
Lennundusmuuseum on üheltpoolt tehnikavaldkonna mäluasutus, teiselt poolt inseneeria propageerija. Edaspidine rõhk pannakse haridusotstarbeliste stendide soetamisele või ehitamisele.
Lennundusmuuseumi arengukava on muutumises. Kõik sõltub oludest nii meil Eestis kui välismaal.
Mati Meos
Asutaja ja tegevjuht
Missioon
Eesti Lennundusmuuseum on Tartu kui lennunduskeskuse ajaloo (esimene mootorlennu demonstratsioon Eestis toimus Tartus )ja Eesti lennunduse ajaloo jäädvustaja ning Eesti mere ja kuivamaa tegemiste kajastaise tasakaalustaja.
Eesti Lennundusmuuseum kui innovaatilise tehnikavaldkonna huvikeskus tasakaalustab Eesti ühiskonnas valitsevat tungi humanitaarhariduse järele ja propageerib lennutehnika valdkonna kaudu inseneriharidust ning püüab suunata noori insenerihariduse omandamisele.
Eesti Lennundusmuuseum pakub Eesti Lennuakadeemiale tehnilist tugiõppebaasi.
Eesti Lennundusmuuseum kui rahvusvaheliselt arvestatav teadmistepõhine turismikeskus on regionaalpoliitika oluline hoob
Lõuna-Eestis.
Eesti Lennupäevade korraldamisega kutsutakse kokku vähemalt kord aastas lennundusvaldkonna töötajad ja kõik lennundushuvilised.
Eesti Lennundusmuuseumi visioon
Eesti Lennundusmuuseum on üle-eestilise tähenduse ja kaaluga Eestiga seotud, aga ka maailma lennunduse ja raketinduse ajalugu tutvustav ning lennundust propageeriv ja lennunduskultuuri vahendav kaasaegne muuseum ja huvi- ning õppekeskus. Eesti Lennundusmuuseumi mitmekesine ekspositsioon on oluline vaatamisväärsus terves Läänemere regioonis.
Lennundusmuuseum katab ära järgmised huvid:
- Eesti riigi huvid Eesti lennundusajaloo talletamise ja riiklike lennundusorganisatsiooni-de ajaloo ja tegevuse kajastamise osas. Valdkonna killustamise vältimiseks ja rahastamise lahendamiseks sõlmitakse riigi ja seonduvate muuseumite esindajatega vastastikuste kohustuste leping ning ehitatakse soe avar angaar.
- Lennundusvaldkonna ettevõtete ajaloo talletamine ja tegevuse tutvustamine. Selleks sõlmitakse ettevõtetega vastastikuste kohustustega koostöölepingud
- Eesti Lennuakadeemia õppeotstarbeline koostöö. Sõlmitakse vastav koostööleping
- Lennundsumuuseumi külastajatele loengute, näituste ja ürituste korraldamiseks, Eestiga otseselt seotud lennutehnika paigutamiseks, elektrooniliste õppeotstarbeliste atraktsioonide paigu-tamiseks ehitatakse soe angaar. Korraldatakse iga-aastaseid lennupäevi.
Lennunudusmuuseum kogub oma ekspositsiooni Eestis ehitatud ja Eesti territooriumil kasutatud tsiviil- ja Eestis baseerunud militaarotstrabeliste lennukitüüpide näidised, aga ka maailma tähelepanuväärivamate väikelennukite, hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised.
Muuseumi väljapanekud annavad ülevaate lennunduse ja raketinduse ajaloost Eestis ning maailmas.
Maksimaalse tulemuse saavutamiseks ekspositsiooni täiendamisel kasutab Lennundusmuuseum koostöös Eesti riiklike institutsioonidega ära maailma lennunduses toimuvat lennutehnika põlvkondade vahetusi.
Lennundusmuuseumi headeks koostööpartneriteks on Eesti Õhuvägi, PPA Lennusalk, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Vabariigi ministeeriumid ja ametid, aga samuti Eesti Sõjamuuseum ja Eesti juhtivad lennundusettevõtted nagu Magnetic MRO, Tallinna Lennujaam, Nordica Grupp, Lennuliikluse teeinduse AS jt.
Lennundusmuuseumil on aktiivsed ja püsivad suhted lennundusriikide vastavate institutsioonidega. Eesti Vabariigi Välisministeerium ja Kaitseministeerium osutavad muuseumile konstruktiivset kaasabi rahvusvaheliste sidemete sõlmimisel.
Tegevuskulud katab Lennundusmuuseum omateenitud tulu, riigieelarveliste ja koostööpartnerite vahenditega. Investeeringud tehakse projektipõhiselt eraldi rahastamisallikate toel.
Lennundusmuuseumi eestvõttel ja baasil korraldatakse iga aastaseid traditsioonilisi Eesti Lennupäevi. Lennundusmuuseumi lennuraja pikendamisega luuakse maandumisvõimalus ka väikelennukitele.
Lennundusmuuseum on lennundushuviliste meeliskülastuspaik.
Põhiväärtused
Eesti Lennundusmuuseumi missiooni ja visiooni eesmärkide saavutamiseks peetakse silmas väärtusi, mis peegeldavad Eesti Lennundusmuuseumi olemust ja sidusust lennundusega seotud instutsioonidega ja laia lennundushuviliste ringkonnaga.
Põhiväärtusteks on:
- Järjepidevus
- Asjatundlikus
- Koostöövalmidus
- Avatus
Tugevad küljed ja arenguvajadused
Tugevad küljed
- Lennundusmuusuemi ekspositsioon on rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel – mitmekesine, tasakaalustatud nii tsiviil kui militaar tasemel kui ka nn. ida-lääs suunal.
- Lennundusmuuseumi ekspositsiooni on lülitatud praktiliselt kõik taasiseseisvunud Eesti riikliku sektori lennutehnika
- Eksponaatide tehniline olukord on heal tasemel
- Lennundusmuuseumi mudelikogu on harvaesinevalt arvukas ja kvaliteetne
- Suurem osa lennutehnikast paikneb läbipaistvate katuste all
- Lennundusmuuseumist on kujunenud innovatiivse lennutehnika baasil üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna-Eestis
- Eesti Lennupäevade korraldamine on andnud tuntust nii Tartule kui ka Lõuna Eestile ning teinud võimalikuks lennundusmuuseumi jätkusuutlikuse.
- Lennundusmuuseumi kälastajate arv aastas kõigub 2000 ja 25000 vahel
Arenguvajadused
- Kuna lennundusmuuseumi tegevus ei vasta mitmes aspektis Muuseumiseaduse nõuetele, siis on hädavajalik leida ressursid muuseumispetsialistide palkamiseks, et viia kogud MUIS-i ja vormistada eksponaatidele nõutav dokumentatsioon
- Lennundusmuuseum peab leidma vahendid koosseisude minimaalseks komplekteerimiseks.
- Muuseum peab panema suuremat rõhku haridustemaatikale ja uurimis/teadustegevusele
- Muuseum vajab riigipoolset tuge nii tööjõu värbamiseks kui investeeringuteks, vähemalt võrreldaval tasemel sarnase suurusega muuseumitega
- Muuseum vajab temaatilistele osakondadele (lennuväljatehnika, Õhukaitse, Aerodünaamika jne) lisaks uusi lahtisi angaare
- Muuseum vajab sooja angaari loengute pidamiseks ja elektrooniliste õppeotstarbeliste stendide paigutamiseks
- Muuseum vajab 1,5 ha lisamaad lennuplatsile, et pöörata maandumisraja telge
- Muuseum vajab parkimisplatse
- Muuseum peab tõstma külastajate arvu
Strateegilised eesmärgid 2022-2026
- Muuseumiseaduse nõuete täitmine (muuseum avatud aastaringselt, dokumentatsioon on korrastatud, eksponaadid on kantud MuIS-i). Dokumnetatsiooni vormistamise põhitöö peab olema tehtud aastatel 2022-2023
- Jätkusuutlikkuse kindlustamine
- Tegevustoetuse tulemuslik taotlemine
- Lennundusmuusuemi vajalik muuseumispetsialistide tööle võtmine
- Sooja angaari ja lahtiste angaaride ehitamine
- Konstruktiivne koostöö Eesti Sõjamuuseumi ja ERM-ga
- Konstruktiivne koostöö Eesti Lennundusklastri ja lennundusettevõtetega
Arengu võtmenäitajad
Võtmenäitaja | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 |
Külastuste koguarv aastas | 20358 | 21500 | 22500 | 23500 | 24500 |
Näituste arv aastas | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 |
MuIS-is kirjeldatud ja digitereitud kogude osakaal( %)
s.h. õhusõidukid s.h. raketid (õhukaitse) s.h. mudelid s.h. mootorid s.h. radarid s.h. piloodivarustus s.h. fotokogu |
100 100 0 100 100 100 0 |
100 100 80 100 100 100 30 |
100 100 90 100 100 100 80 |
100 100 100 100 100 100 90 |
100 100 100 100 100 100 100 |
Arendusprojektide arv | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
Teadus ja uurimisprojektide arv | 2 | 2 | 2 | 2 | 2 |
Rahvusvaheliste koostööprojektide arv | 1 | 1 | 1 | ||
Muuseumi tuntus Eestis | |||||
Partnerprojektide arv | 1 | 1 | 1 | 1 | 1 |
Kooseisu komplekteerimine | 1 | 17 | 17 | 17 | 17 |
Publikatsioonide arv | 0 | 2 | 2 | 3 | 3 |
Eesti Lennundusmuuseumi finatspersdpektiiv 2022-2026
Valdkond | 2022
tegelik |
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | Kokku | Eeldatav finantseerimise allikas |
Meeskonna palga ja riigimaksude kulu | 33000 | 193550 | 203227 | 213389 | 224058 | 834224 | |
s.h. juhataja | 42000 | 42000 | 42000 | 46000 | 172000 | Kultuuriministeerium | |
s.h arendusjuht | 30000 | 30000 | 30000 | 33000 | 123000 | Kultuuriministeerium | |
s.h. teadustöötaja | 3500 | 18000 | 19000 | 19000 | 20000 | 79500 | Kultuuriministeerium |
s.h. muuseumi spetsialistid | 5250 | 24600 | 25000 | 25500 | 26000 | 106350 | Kultuuriministeerium |
s.h. teemade kuraator | 5250 | 6000 | 6250 | 7000 | 24500 | Kultuuriministeerium | |
Tegevuskulud | 193550 | 203227 | 213389 | 224058 | 246464 | 1080688 | |
s.h. publikatsioonide väljaandmine | 10000 | 10000 | 10000 | 10000 | 40000 | Kultuuriministeerium, Piletitulu | |
s.h. lennupäevade korraldamine | 65000 | 75000 | 75000 | 80000 | 85000 | 310000 | Reklaamimüük, omavalitsused ja Kaitseministeerium |
s.h. nätuste korraldmine | 1000 | 1100 | 1200 | 1300 | 4700 | Piletitulu | |
s.h restaureerimistööd | 6500 | 16000 | 20000 | 8000 | 8000 | 58500 | Piletitulu |
Investeeringud | |||||||
Sooja angaari ehitus | 100000 | 100000 | 200000 | EAS | |||
Lahtiste angaaaride ehitus | 50000 | 50000 | 100000 | EAS | |||
Parkimisplatsi ehitus | 10000 | TAS ja PRIA | |||||
Õhutõrje ajalooosakonna väljaarendamine | 40000 | 40000 | 80000 | TAS ja PRIA | |||
Aerodünaamika ajaloo osakonna väljaarendamine | 26000 | 42000 | 68000 | EAS | |||
Lennuplatsi ümberehitamine | 8000 | 8000 | Piletitulu | ||||
Teadus- ja arendustegevus | 18000 | 18000 | 18000 | 18000 | 72000 | Kultuuriministeerium | |
s.h. Tartu 2024 | 5000 | 7000 | 12000 | Tartu linn | |||
s.h. ekspositsiooni uuendamine | 12000 | 50000 | 30000 | 20000 | 20000 | 120000 | Kohalikud omavalitsuse, Lennupäevade tulu |
Hooldustehnika soetamine | 60000 | 20000 | 20000 | 100000 | Piletitulu, TAS ja PRIA |