1. Programmi liik
Programm on üle-eestilise tähendusega ja rahvusvahelise iseloomuga.
2. Programmi eesmärk
Programmi realiseerimisega parandatakse Eestis oluliselt võimalusi lennunduse kui tehnikavaldkonna ühe innovaatilisema ala tutvustamiseks ja propageerimiseks, Eesti lennunduse ajaloo säilitamiseks ja eksponeerimiseks.
Eesti Lennundusmuuseumist peab kujunema lennundushariduse ja lennunduskultuuri edendajana omanäoline ja arvestatav turismiobjekt Eestis ning kogu Läänemere regioonis.
Muuseumi ekspositsioon – lennutehnika ja raketindusega seotud mudelid ja naturaaleksponaadid, stendid ja plakatid – annavad ülevaate lennunduse ja raketinduse ajaloost, lennutehnika konstruktsioonide lahendustest ja tänapäeva lennunduse ning raketinduse arengutendentsidest.
3. Muuseumi sihtrühmad
Muuseumi tegevus lennundushariduse keskusena on suunatud ennekõike noortele – kooliõpilastele, üliõpilastele ja kaitseväelastele, noortele peredele. Muuseumi ekspositsioon annab täiendava koolitusvõimaluse ka Eesti Lennuakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud õppeasutuse õppuritele ning kaitseväelastele. Muuseumi ainulaadsed eksponaadid, kaasaegsed demonstratsioonivõimalused ja kehalist võimekust arendavad seadmed ning atraktsioonid peaksid muutma muuseumi üha külastatavamaks turismiobjektiks ja andma noortele peredele lisavõimaluse vaba aja veetmiseks ning silmaringi avardamiseks.
4. Probleemvaldkonnad
4.1 Ekspositsiooni koostamine, täiendamine ja hooldamine
4.1.1 Lennuvahendite ekspositsiooni pidev täiendamine
- Eesti territooriumil tegutsenud lennuvahendite lisamine ekspositsiooni
- rahvusvaheliselt tunnustatud ajalooliste lennuvahendite lisamine ekspositsiooni
4.1.2 Temaatiliste osakondade stendide ja vitriinide materjalide mitmekesistamine
- Eesti ja maailma lennunduse ajalugu
- Mootorite ekspositsioon
- Õhukaitseosakond
- Lennujuhtimise osakond
- Mereõhuväe osakond
- Eesti lennuväljad
4.1.3 Lennuvahendite mudelikogu pidev täiendamine skaaladel 1:32, 1:48, 1:72 ja 1:144 hävituslennukid, helikopterid, õhutõrje-süsteemid, pommitus-, transpordi- ja reisilennukid ning kanderaketid
4.2 Eesti Lennupäevade korraldamine, lennutehnika esitluste ja temaatiliste loengute korraldamine
4.3 Muuseumi territooriumi väljaehitamine ja hooldus
4.3.1 Lennuplatsi väljaehitamine ja registreeerimine
4.3.2 Maa ostmine parkimisplatside tarbeks
4.3.3 Täiendavate lennukite seisuplatside ja angaaride ehitamine
4.3.4 Elektrivõrgu täiendamine, välisvalgustuse üleviimine säästutehnikale.
4.3.5 Päikesepatareidega elektritoite väljaehitamine
4.4 Külastajatele pakutavate teenuste nimekirja avardamine
4.4.1 Kehaliste võimete arendamise seadmete ja atraktsioonide valiku avardamine
4.4.2 Vanematele inimestele ja puuetega inimestele territooriumil sisetranspordi võimaldamine
4.4.3 Pidevalt toimiva lastenurga loomine
4.4.4 Suvekino ja kontsertide korraldamise võimekuse väljaarendamine
4.5 Raamatukogu fondide ja infopanga pidev täiendamine
4.6. Isikkoosseis. Aastaringse isikkoosseisu (juhataja, arendusjuht, restauraator, hooldusmeister, jne) esmakordne palgalevõtmine ja
hooajaliste töötajate (atraktsioonide instruktorid ja stendistid) arvu oluline suurendamine.
5. Lennuvahendite ja rakettide ekspositsiooni komplekteerimise põhimõtted
- Esmajärjekorras kõikide Eesti riigi käsutuses olnud ja ekspluatatsioonist maha võetud lennukite ja lennutehnika lülitamine lennundusmuuseumi ekspositsiooni nimekirja
- Lennutehnika ekspositsiooni koostamisel liigutakse kahes suunas, mis võivad osaliselt kattuda:
- kogusse muretsetakse kõik Eestis pärast II Maailmasõda kasutatud või baseerunud lennukid
- kogusse muretsetakse maailma lennunduse tähelepanuväärivamate hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised.
- kogusse muretsetakse kõik Eesti territooriumil paiknenud õhutõrje raketid ja tehnika
- Vajadusel kasutatakse välisriikidest lennukite saamiseks Eesti Sõjamuuseumi, Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi vahendust
- Maksimaalselt kasutatakse ära ajahetki, kus välisriikides toimub lennutehnika põlvkondade väljavahetamine või seoses aktiivse ekspluatatsiooniga ressursi ammendamise tõttu lennutehnika mahakandmine.
6. Koostöö
Peamisteks koostööpartneriteks on Eesti Lennuakadeemia, Eesti Õhuvägi, Eesti Sõjamuuseum ja Kaitseministerium, Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalk ja Siseministeerium ning Kaitseliit. Eesti Lenundusmuuseum ja Eesti Sõjamuuseum organiseerivad Sõjamuuseumi lennundusosakonna Lennundumuuseumi territooriumil.
7. Huvipakkuvate lennukite ja helikopterite tüübid
Lisaks olemasolevale lennutehnikale (MiG-21bis, Su-22M4, Su-24, MiG-23 MDL, Jak-28, Saab JA Viggen 37, Saab Draken 35, Saab Lansen 32, Mirage IIIRS, F-104 Starfighter, TS-11 ”Iskra, L-29, L-39, Hawk, A-22, An-2, Tu-134A, Jak-40, Mi-2, Mi-8, Schweizer 300, Wilga-35) peab Lennundusmuuseum oluliseks võimaluse tekkimisel järgmiste lennukitüüpide taotlemist/muretsemist:
Eestis baseerunud lennukid:
| Lennutehnika tüüp | Tootjamaa | Võimalik doonorriik |
|---|---|---|
| Tu-16 | Venemaa/Hiina | Hiina |
| Tu-22M | Venemaa | Läti/Venemaa |
| An-10/12 | Venemaa | Ukraina/Eesti |
| An-26 | Ukraina | Läti/Ukraina/Venemaa |
| MiG-15 | Venemaa/Hiina | Hiina/Pakistan |
| MiG-19 | Venemaa/Hiina | Hiina/Pakistan |
| Il-14 | Venemaa | Venemaa |
| Su-8BKL | Venemaa | Läti |
Maailma tähelepanuväärsed lennukid ja helikopterid:
| Lennutehnika tüüp | Tootjamaa | Võimalik doonorriik |
|---|---|---|
| F-111 A | USA | USA |
| F-4 Phantom II | USA | Saksamaa/Türgi/Jaapan |
| Su-27 | Venemaa | Ukraina/Kasahstan |
| MiG-29 | Venemaa | Venemaa/Ukraina |
| F-5 Tiger II | USA | Šveits |
| Tornado | 4 Euroopa riiki | Saksamaa/Inglismaa |
| Harrier | Inglismaa/USA | Inglismaa/USA |
| F-14 Tomcat | USA | USA |
| F-15 Eagle | USA | USA |
| F-16 Falcon | USA | USA |
| F-18 Hornet | USA | USA |
| Saab Grippen 39 | Rootsi | Rootsi |
| BO-105 helikopter | Saksamaa | Saksamaa |
| MiG-25/31 | Venemaa | Venemaa/Liibüa |
| J-8-I või J-8 II | Hiina | Hiina |
| Nanchang Q-5 | Hiina | Hiina |
| Be-12 | Venemaa | Venemaa/Ukraina |
| Jaguar | Inglismaa/Prantsusmaa | Inglismaa/Prantsusmaa |
| A-10 | USA | USA |
| CH-47 | USA | USA |
| Ka-26 | Venemaa | Läti |
| Mirage F-1 | Prantsusmaa | Prantsusmaa |
| Mi-24 | Venemaa | Ukraina |
| MiG-25 | Venemaa | Soome/Venemaa |
NB! Lennundusmuuseum teeb lõpliku valiku pärast lennutehnika saamise võimaluste avanemist maksetingimuste ja rahastamisvõimaluste alusel.
8. Programmi elementide maksumus (5 aasta perspektiiv)
| Tegevus | Aasta | Maksumus | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Maa ost | 2017 a. | 80 000 EUR | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Lennutehnika muretsemine (projektipõhine) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Lennutehnika korrastamine ja taastamine | 2017/2019 | 120 000 EUR | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Päikesel baseeruva elektritoitesüsteemi uuringud, projekteerimine ja väljaehitamine | 2017.a | 25 000 EUR | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Elektrivõrgu, valvesüsteemi ja valgustuse väljaehitamine | 2017.a | 50 000 EUR | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Territooriumi infrastruktuuri ja rajatiste väljaehitamine ning hooldustehnika muretsemine (tarad, kaugjuhtimisega väravad, teed) | 2017/2019 | 90 500 EUR | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Lennukite seisuplatside (7 tk) , angaaride (7 tk) ja lennuplatsi välajaehitamine | 2017/2019 | 340 000 EUR | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kehalist võimekust arendavad seadmed ja Atraktsioonid | 2017/2019 | 2 500 EUR/aastas | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Temaatiliste osakondade arendamine (ajaloostendid, siseekspositsioon) | 2017/2019 | 36 000 EUR (3 aastat) | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Territooriumi valgustus- ja valvesüsteemide väljaehitamine | 2018.a. | 40 000 EUR | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Raamatukogu ja infopanga täiendamine | 2017/2019 | 3 000 EUR/aastas | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Lennukimudelite muretsemine | 2017/2019 | 2 000 EUR/aastas | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Õppevahendid ja loengute koostamine | 2017/2019 | 10 000 EUR/aastas | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Reklaam ja mainekujundus (sh. Lennupäevad,raamat) | 2017/2019 | 48 000 EUR/aastas | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Eesti Lennupäevade korraldamine | 2017/2019 | 65 000 EUR aastas | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Kokku 2017-1019. aastatel: | 2 766 000 EUR | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
9. Programmi realiseerimine ja finantseerimine
Programmi realiseeritakse ja finantseeritakse järkude kaupa eraldiseisvate projektide alusel. Projekte rahastatakse erinevate allikate toel, milledest olulisimad on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel Euroopa Liidu programmi ”Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tugirahad ja rahvusvaheline sponsorlus. EAS-i finantseerimistingimused näevad ette avaliku sektori vahendite kaasamise kaasfinantseerimise näol 15% mahus.
Vastavalt prognoositud eelarve mahule vajatakse Lennundusmuuseumi väljaarendamise IV etapi lõpetamiseks (2019. a.) tarbeks toetust kaasfinantseerimise näol enam kui 415 000 EUR. Lennundusmuuseum näeb olulise kaasrahastajana Eesti Kaitseministeeriumi (muuseumi põhitegevus saab olla suunatud ennekõike militaartemaatikale), Kultuuriministeeriumi, vähemal määral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (lennundus kuulub ministeeriumi haldusalasse) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (lennundusalane koolitus ja loengud). Tänuväärne on kohalike omavalitsuste toetus (Tartu linn, Haaslava vald, Kohalike Omavalitsuste Liidu liikmed). Lennundusmuuseumi jooksvad tegevuskulud kaetakse piletimüügist. Märkimisväärses mahus kasutatakse ühiskondlikku tööd.
