Arengukava-programm aastateks 2020-2025

1. Programmi liik

Programm on üle-eestilise tähendusega ja rahvusvahelise iseloomuga.

2. Programmi eesmärk

Eesti Lennundusmuuseum peab kujunema lennundushariduse ja lennunduskultuuri edendajana omanäoliseks ja arvestatavaks turismiobjektiks Eestis ning kogu Läänemere regioonis.

Programmi realiseerimisega parandatakse Eestis oluliselt võimalusi lennunduse kui tehnikavaldkonna ühe innovaatilisema ala tutvustamiseks ja propageerimiseks, Eesti lennunduse ajaloo säilitamiseks ja eksponeerimiseks.

Muuseumi ekspositsioon – lennutehnika ja raketindusega seotud mudelid ja naturaaleksponaadid, stendid ja plakatid – annavad ülevaate lennunduse ja raketinduse ajaloost, lennutehnika konstruktsioonide lahendustest ja tänapäeva lennunduse ning raketinduse arengutendentsidest.

Eesti Lennundusmuuseumi oluliseks ülesandeks on Eesti Lennuakadeemiaga koostöös propageerida insenerihariduse omandamist ning koos realiseeritakse Lõuna-Eestis ka tegelikkuses regionaalpoliitikat.

3. Muuseumi sihtrühmad

Muuseumi tegevus lennundushariduse keskusena on suunatud ennekõike noortele – kooliõpilastele, üliõpilastele ja kaitseväelastele, noortele peredele. Muuseumi ekspositsioon annab täiendava koolitusvõimaluse ka Eesti Lennuakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud õppeasutuse õppuritele ning kaitseväelastele. Muuseumi ainulaadsed eksponaadid, kaasaegsed demonstratsioonivõimalused ja kehalist võimekust arendavad seadmed ning atraktsioonid peaksid muutma muuseumi üha külastatavamaks turismiobjektiks ja andma noortele peredele lisavõimaluse vaba aja veetmiseks ning silmaringi avardamiseks.

4. Tegevusvaldkonnad

4.1 Ekspositsiooni koostamine, täiendamine ja hooldamine

4.1.1 Lennuvahendite ekspositsiooni pidev täiendamine

  • Eesti territooriumil tegutsenud lennuvahendite lisamine ekspositsiooni
  • rahvusvaheliselt tunnustatud ajalooliste lennuvahendite lisamine ekspositsiooni

4.1.2 Temaatiliste osakondade stendide ja vitriinide materjalide mitmekesistamine

  • Eesti ja maailma lennunduse ajalugu
  • Lennukite- ja helikopterite osakond
  • Mootorite osakond
  • Õhukaitseosakond
  • Lennujuhtimise osakond
  • Mereõhuväe osakond
  • Eesti lennuväljade osakond
  • Kanderakettide osakond
  • Atraktsioonid

4.1.3 Lennuvahendite mudelikogu pidev täiendamine

  • skaaladel 1:32, 1:48, 1:72 ja 1:144 hävituslennukid, helikopterid, õhutõrje süsteemid, pommitus-, transpordi- ja reisilennukid ning kanderaketid

4.2 Eesti Lennupäevade korraldamine, lennutehnika esitluste ja temaatiliste loengute korraldamine

4.3 Muuseumi territooriumi väljaehitamine ja hooldus

4.3.1 Lennukite täiendavate seisuplatside ja angaaride ehitamine

4.3.2 Sooja peaangaari ehitamine ja sisustamine

4.3.2 Lennuraja telje pööramine ja selleks täiendava maa ostmine

4.3.3 Elektrivõrgu täiendamine, välisvalgustuse üleviimine säästutehnikale

4.3.4 Päikesepatareidega elektritoite väljaehitamine

4.4 Külastajatele pakutavate teenuste nimekirja avardamine

4.4.1 Õppeotstarbeliste simulaatorite ja atraktsioonideväljatöötamine ja juurutamine

4.4.2 Kehaliste võimete arendamise seadmete ja atraktsioonide valiku avardamine

4.4.3 Vanematele inimestele ja puuetega inimestele territooriumil sisetranspordi korraldamine

4.4.4 Pidevalt toimiva lastenurga loomine

4.4.5 Suvekino ja kontsertide korraldamise võimekuse väljaarendamine

4.5 Raamatukogu fondide ja infopanga pidev täiendamine

4.6 Isikkoosseis

4.6.1 Aastaringse isikkoosseisu (juhataja/arendusjuht, restauraator, hooldusmeister,

atraktsioonide instruktorid, stendistid ja huvijuhid, jne.) palgale võtmine, et

tagada meeskonna minimaalne vajalik koosseis.

5. Lennuvahendite ja rakettide ekspositsiooni komplekteerimise põhimõtted

  • Esmajärjekorras kõikide Eesti riigi käsutuses olnud ja ekspluatatsioonist maha võetud lennukite ja lennutehnika lülitamine lennundusmuuseumi ekspositsiooni nimekirja
  • Lennutehnika ekspositsiooni koostamisel liigutakse kahes suunas, mis võivad osaliselt kattuda:
  1. kogusse muretsetakse kõik Eestis pärast II Maailmasõda kasutatud või baseerunud lennukid
  2. kogusse muretsetakse maailma lennunduse tähelepanuväärivamate hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised.
  3. kogusse muretsetakse kõik Eesti territooriumil paiknenud õhutõrje tehnika ja raketid
  • Vajadusel kasutatakse välisriikidest lennukite saamiseks Eesti Sõjamuuseumi, Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi vahendust
  • Maksimaalselt kasutatakse ära ajahetki, kus välisriikides toimub lennutehnika põlvkondade väljavahetamine või seoses aktiivse ekspluatatsiooniga ressursi ammendamise tõttu lennutehnika mahakandmine.

6. Koostöö

Peamisteks koostööpartneriteks on Eesti Lennuakadeemia, Eesti Õhuvägi, Eesti Sõjamuuseum

Kaitseministerium, Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalk ja Siseministeerium ning Kaitseliit.

Eesti Lenundusmuuseum ja Eesti Sõjamuuseum organiseerivad vajadusel Sõjamuuseumi

lennundusosakonna Lennundumuuseumi territooriumil.

7. Huvipakkuvate lennukite ja helikopterite tüübid

Lisaks olemasolevale lennutehnikale (MiG-21bis, Su-22M4, Su-24, MiG-23 MDL, MiG-25, Jak-28, Saab JA Viggen 37, Saab Draken 35, Saab Lansen 32, Mirage IIIRS, F-104 Starfighter, F-4 Phanrom II, Harrier GR.3, Tornado F1, Jaguar GR.3, TS-11 ”Iskra, L-29, L-39, Hawk, A-22, An-2, Tu-134A, Jak-40, L-410, Mi-2, Mi-8, Ka-26, Schweizer 300, R-44, Wilga-35) peab Lennundusmuuseum oluliseks võimaluse tekkimisel järgmiste lennukitüüpide taotlemist/muretsemist :

7.1 Eestis baseerunud lennukid:

Lennutehnika tüüp Tootjamaa Võimalik doonorriik
Tu-16 Venemaa /Hiina Hiina
Tu-22M Venemaa Läti/Venemaa
An-10/12 Venemaa Ukraina/Eesti
An-26 Ukraina Läti/Ukraina/ Venemaa
MiG-15 Venemaa/Hiina Hiina/Pakistan
MiG-19 Venemaa/Hiina Hiina/Pakistan/Albaania
Il-14 Venemaa Venemaa
Su-8BKL Venemaa Läti

7.2 Maailma tähelepanuväärsed lennukid ja helikopterid:

Lennutehnika tüüp Tootjamaa Võimalik doonorriik
F-111 A USA USA
F-5 Tiger II USA Shveits
Su-27 Venemaa Ukraina/Kasahstan
MiG-29 Venemaa Venemaa/Ukraina
Mirage F-1 Prantsusmaa Prantsusmaa
Mi-24 Venemaa Ukraina
CH-47 USA USA
F-14 Tomcat USA USA
F-15 Eagle USA USA
F-16 Falcon USA USA
F-18 Hornet USA USA
Saab Grippen 39 Rootsi Rootsi
BO-105 helikopter Saksamaa Saksamaa
MiG-31 Venemaa Venemaa/Liibüa
J-8-I või J-8 II Hiina Hiina
Nanchang Q-5 Hiina Hiina
Be-12 Venemaa Venemaa/Ukraina
A-10 USA USA
CH-47 USA USA
MiG-25 NSVL Soome

NB! Lennundusmuuseum teeb lõpliku valiku pärast lennutehnika saamise võimaluste avanemist maksetingimuste ja rahastamisvõimaluste alusel.

8. Programmi elementide maksumus (5 aasta perspektiiv)

Tegevus Aasta Maksumus
Maa ost 2021 a. 80 000 EUR
Lennutehnika muretsemine (projektipõhine)
Nimetus Aasta Maksumus
MiG-25 2021.a. 165 000 EUR
Su-27 2021 a. 100 000 EUR
MiG-29 2023 a. 150 000 EUR
F-5 Tiger II 2023.a 95 000 EUR
Lennutehnika korrastamine ja taastamine 2020/2025 120 000 EUR
Sooja angaari ehitamine 2023/2025 1 000 000 EUR
Territooriumi infrastruktuuri ja rajatiste väljaehitamine ning hooldustehnika muretsemine (tarad, kaugjuhtimisega väravad, teed) 2020/2025 90 500 EUR
Lennukite seisuplatside (7 tk) , angaaride (7 tk) ja lennuplatsi välajaehitamine 2020/2025 940 000 EUR
Kehalist võimekust arendavad seadmed ja atraktsioonid 2020/2025 2 500 EUR/aastas
Temaatiliste osakondade arendamine (ajaloostendid, siseekspositsioon) 2020/2025 36 000 EUR
Territooriumi valgustus- ja valvesüsteemide väljaehitamine 2020/2025 40 000 EUR
Raamatukogu ja infopanga täiendamine 2020/2025 3 000 EUR/aastas
Lennukimudelite muretsemine 2020/2025 2 000 EUR/aastas
Õppevahendid ja loengute koostamine 2020/2025 10 000 EUR/aastas
Reklaam ja mainekujundus (sh. Lennupäevad, raamat) 2020/2025 15 000 / EUR/aastas
Eesti Lennupäevade korraldamine 2020/2025 165 000 EUR/aastas
Kokku 2020-2025 aastatel: 2 639 000 EUR

9. Programmi realiseerimine ja finantseerimine

Programmi realiseeritakse ja finantseeritakse järkude kaupa eraldiseisvate projektide alusel.

Projekte rahastatakse erinevate allikate toel, milledest olulisimad on varsemast Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel Euroopa Liidu programmi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tugirahad, Tartumaa Arendusseltsi programmid PRIA vahendusel; riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetoetused ja sponsorlus.

Lennundusmuuseum näeb olulise kaasrahastajana Eesti Kaitseministeeriumi (muuseumi põhitegevus saab olla suunatud ennekõike militaartemaatikale), Kultuuriministeeriumi, vähemal määral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (lennundus kuulub ministeeriumi haldusalasse) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (lennundusalane koolitus ja loengud).

Tänuväärne on kohalike omavalitsuste toetus (Tartu linn, Kastre vald, Tartu vald, Ülenurme vald ja Luunja vald).

Lennundusmuuseumi jooksvad tegevuskulud kaetakse ühe kolmandiku mahus piletimüügist. Märkimisväärses mahus kasutatakse ühiskondlikku tööd.

Uuendatud jaanuar 2020.a.