Arengukava-programm aastateks 2020-2025

1. Programmi liik

Programm on üle-eestilise tähendusega ja rahvusvahelise iseloomuga.

2. Programmi eesmärk

Eesti Lennundusmuuseum peab kujunema lennundushariduse ja lennunduskultuuri edendajana omanäoliseks ja arvestatavaks turismiobjektiks Eestis ning kogu Läänemere regioonis.

Programmi realiseerimisega parandatakse Eestis oluliselt võimalusi lennunduse kui tehnikavaldkonna ühe innovaatilisema ala tutvustamiseks ja propageerimiseks, Eesti lennunduse ajaloo säilitamiseks ja eksponeerimiseks.

Muuseumi ekspositsioon – lennutehnika ja raketindusega seotud mudelid ja naturaaleksponaadid, stendid ja plakatid – annavad ülevaate lennunduse ja raketinduse ajaloost, lennutehnika konstruktsioonide lahendustest ja tänapäeva lennunduse ning raketinduse arengutendentsidest.

Eesti Lennundusmuuseumi oluliseks ülesandeks on Eesti Lennuakadeemiaga koostöös propageerida insenerihariduse omandamist ning koos realiseeritakse Lõuna-Eestis ka tegelikkuses regionaalpoliitikat.

3. Muuseumi sihtrühmad

Muuseumi tegevus lennundushariduse keskusena on suunatud ennekõike noortele – kooliõpilastele, üliõpilastele ja kaitseväelastele, noortele peredele. Muuseumi ekspositsioon annab täiendava koolitusvõimaluse ka Eesti Lennuakadeemia ja Kaitseväe Ühendatud õppeasutuse õppuritele ning kaitseväelastele. Muuseumi ainulaadsed eksponaadid, kaasaegsed demonstratsioonivõimalused ja kehalist võimekust arendavad seadmed ning atraktsioonid peaksid muutma muuseumi üha külastatavamaks turismiobjektiks ja andma noortele peredele lisavõimaluse vaba aja veetmiseks ning silmaringi avardamiseks.

4. Tegevusvaldkonnad

4.1 Ekspositsiooni koostamine, täiendamine ja hooldamine

4.1.1 Lennuvahendite ekspositsiooni pidev täiendamine

• Eesti territooriumil tegutsenud lennuvahendite lisamine ekspositsiooni
• rahvusvaheliselt tunnustatud ajalooliste lennuvahendite lisamine ekspositsiooni

4.1.2 Temaatiliste osakondade stendide ja vitriinide materjalide mitmekesistamine

• Eesti ja maailma lennunduse ajalugu
• Lennukite- ja helikopterite osakond
• Mootorite osakond
• Õhukaitseosakond
• Lennujuhtimise osakond
• Mereõhuväe osakond
• Eesti lennuväljade osakond
• Kanderakettide osakond
• Atraktsioonid

4.1.3 Lennuvahendite mudelikogu pidev täiendamine

• skaaladel 1:32, 1:48, 1:72 ja 1:144 hävituslennukid, helikopterid, õhutõrje süsteemid, pommitus-, transpordi- ja reisilennukid ning kanderaketid

4.2 Eesti Lennupäevade korraldamine, lennutehnika esitluste ja temaatiliste loengute korraldamine

4.3 Muuseumi territooriumi väljaehitamine ja hooldus

4.3.1 Lennukite täiendavate seisuplatside ja angaaride ehitamine

4.3.2 Sooja peaangaari ehitamine ja sisustamine

4.3.2 Lennuraja telje pööramine ja selleks täiendava maa ostmine

4.3.3 Elektrivõrgu täiendamine, välisvalgustuse üleviimine säästutehnikale

4.3.4 Päikesepatareidega elektritoite väljaehitamine

4.4 Külastajatele pakutavate teenuste nimekirja avardamine

4.4.1 Õppeotstarbeliste simulaatorite ja atraktsioonideväljatöötamine ja juurutamine

4.4.2 Kehaliste võimete arendamise seadmete ja atraktsioonide valiku avardamine

4.4.3 Vanematele inimestele ja puuetega inimestele territooriumil sisetranspordi korraldamine

4.4.4 Pidevalt toimiva lastenurga loomine

4.4.5 Suvekino ja kontsertide korraldamise võimekuse väljaarendamine

4.5 Raamatukogu fondide ja infopanga pidev täiendamine

4.6 Isikkoosseis

4.6.1 Aastaringse isikkoosseisu (juhataja/arendusjuht, restauraator, hooldusmeister,

atraktsioonide instruktorid, stendistid ja huvijuhid, jne.) palgale võtmine, et

tagada meeskonna minimaalne vajalik koosseis.

5. Lennuvahendite ja rakettide ekspositsiooni komplekteerimise põhimõtted

• Esmajärjekorras kõikide Eesti riigi käsutuses olnud ja ekspluatatsioonist maha võetud lennukite ja lennutehnika lülitamine lennundusmuuseumi ekspositsiooni nimekirja
• Lennutehnika ekspositsiooni koostamisel liigutakse kahes suunas, mis võivad osaliselt kattuda:

1. kogusse muretsetakse kõik Eestis pärast II Maailmasõda kasutatud või baseerunud lennukid
2. kogusse muretsetakse maailma lennunduse tähelepanuväärivamate hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised.
3. kogusse muretsetakse kõik Eesti territooriumil paiknenud õhutõrje tehnika ja raketid

• Vajadusel kasutatakse välisriikidest lennukite saamiseks Eesti Sõjamuuseumi, Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi vahendust
• Maksimaalselt kasutatakse ära ajahetki, kus välisriikides toimub lennutehnika põlvkondade väljavahetamine või seoses aktiivse ekspluatatsiooniga ressursi ammendamise tõttu lennutehnika mahakandmine.

6. Koostöö

Peamisteks koostööpartneriteks on Eesti Lennuakadeemia, Eesti Õhuvägi, Eesti Sõjamuuseum

Kaitseministerium, Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalk ja Siseministeerium ning Kaitseliit.

Eesti Lenundusmuuseum ja Eesti Sõjamuuseum organiseerivad vajadusel Sõjamuuseumi

lennundusosakonna Lennundumuuseumi territooriumil.

7. Huvipakkuvate lennukite ja helikopterite tüübid

Lisaks olemasolevale lennutehnikale (MiG-21bis, Su-22M4, Su-24, MiG-23 MDL, MiG-25, Jak-28, Saab JA Viggen 37, Saab Draken 35, Saab Lansen 32, Mirage IIIRS, F-104 Starfighter, F-4 Phanrom II, Harrier GR.3, Tornado F1, Jaguar GR.3, TS-11 ”Iskra, L-29, L-39, Hawk, A-22, An-2, Tu-134A, Jak-40, L-410, Mi-2, Mi-8, Ka-26, Schweizer 300, R-44, Wilga-35) peab Lennundusmuuseum oluliseks võimaluse tekkimisel järgmiste lennukitüüpide taotlemist/muretsemist :

7.1 Eestis baseerunud lennukid:

7.2 Maailma tähelepanuväärsed lennukid ja helikopterid:

NB! Lennundusmuuseum teeb lõpliku valiku pärast lennutehnika saamise võimaluste avanemist maksetingimuste ja rahastamisvõimaluste alusel.

8. Programmi elementide maksumus (5 aasta perspektiiv)

9. Programmi realiseerimine ja finantseerimine

Programmi realiseeritakse ja finantseeritakse järkude kaupa eraldiseisvate projektide alusel.

Projekte rahastatakse erinevate allikate toel, milledest olulisimad on varsemast Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) vahendusel Euroopa Liidu programmi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” tugirahad, Tartumaa Arendusseltsi programmid PRIA vahendusel; riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetoetused ja sponsorlus.

Lennundusmuuseum näeb olulise kaasrahastajana Eesti Kaitseministeeriumi (muuseumi põhitegevus saab olla suunatud ennekõike militaartemaatikale), Kultuuriministeeriumi, vähemal määral Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (lennundus kuulub ministeeriumi haldusalasse) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi (lennundusalane koolitus ja loengud).

Tänuväärne on kohalike omavalitsuste toetus (Tartu linn, Kastre vald, Tartu vald, Ülenurme vald ja Luunja vald).

Lennundusmuuseumi jooksvad tegevuskulud kaetakse ühe kolmandiku mahus piletimüügist. Märkimisväärses mahus kasutatakse ühiskondlikku tööd.

Uuendatud jaanuar 2020.a.