Muuseumist

Lennundusmuuseumi iseloomustavad selle kõnekad allüksused. Suurimaks ja tähtsaimaks on välisekspositsioonis asuv lennutehnika osakond, kus on 21 lennukit ja 4 helikopterit. Siin on hävitajad Saab JA 37 Viggen, Mirage IIIRS, MiG-21bis, MiG-23MLD, MiG-25, F-104 Starfighter, Saab 35 Draken, pommitaja Su-24, hävitus-ründelennukid JAK-28PP, Su-22M4, Saab J32E Lansen, treeninglennukid TS-11 Iskra, L-39, Aero L-39 Delfin, Hawk HW-326, A-22, reisilennukid An-2, JAK-40, Tu-134A ja helikopterid Mil Mi-2RL, Mil Mi-8, S-300, Ka-26.

Siseekspositsiooni lennutehnika ja kanderakettide mudelikogus peahoone kolme korruse 450 m2-l ekspositsioonipinnal on ligi nelisada lennundusajaloo seisukohalt olulist kõrgkvaliteedilist lennukimudelit. Merelennuväe osakonnas on võimalik tutvuda lennukikandja, dessantlaeva mudelitega ja merelennuväe lennukite mudelitega. Mootorite osakond tutvustab lennukite mootoreid, välisväljakul asuvas õhutõrje osakonnas on esindatud kõik nõukogude ajal Eesti territooriumil paiknenud maa-õhk raketid. Külastajate sportlikuks ja huviteenindamiseks on muuseumis olemas sellised atraktsioonid nagu 20-meetri kõrgune katapult, Ameerika mägede ja piloteerimissimulaatorid, langevarjuhüppe simulaatorid ja batuudid.

Taust

  • 1903.a. – sooritatakse esimene mootorlend inimkonna ajaloos. Eesti inimestes tekib tõsine huvi lennunduse vastu.
  • 1908.a. – asutatakse Eestis Mõdriku mõisniku vabahärra W. A.v. Kaulbarsiga eesotsas Ülevenemaaline Keiserlik Aeroklubi.
  • 1910.a. – Tartu üliõpilased saavad endale loa õhusõidukursuste korraldamiseks.
  • 1912.a. – S.Utotškin sooritab Tartus Eesti esimese demonstratsioonlennu.
  • 1918.a. – Eesti Õhujõudude sünniaasta.

Teise Maailmasõja eelõhtu – Eesti õhujõududel on 65 lennukit.

Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt

  • kõik eesti lennukid rekvireeritakse, viiakse N.Liitu või purustatakse;
  • kõik Eesti lennuüksused likvideeritakse;
  • lisaks ülejäänud 1565-le nõukogude võimu ajal Eesti territooriumile loodud sõjalisele objektile, ehitatakseTartusse endisest Raadi lennuväljast Ida-Euroopa suuruselt teine sõjalennuväli;
  • Tartu südalinnast kahe kilomeetri kaugusel asuval lennuväljal sooritatakse tuumapommitajate grupistarte, nende hulgas ka kurikuulus Tu-22M “Backfire” pommitaja.
  • Eesti suuruselt teisest ja Euroopa ühest vanimast ülikoolilinnast saab järgmiseks 50. aastaks välismaalastele suletud linn.

Kõnekas fakt – 14.juunil 2002. aastal avatakse Tartus lennundusmuuseum. Tartu Lennundusmuuseumi loomise idee – mitte niivõrd rõhupanek ajaloole, kuivõrd soov lennundusalaste teadmiste andmiseks selle valdkonna vastu huvi tundvatele noortele.