Missioon, ajalugu ja toimepõhimõtted

Missioon

Eesti Lennundusmuuseumi missiooni kohta on koostatud eraldi dokument, mis sisaldab järgmisi eesmärke:

• Eesti ja maailma lennundusajaloo (ennekõike tehnika arenguloo seisukohast) jäädvustamine.
• Lennutehnika ja õhukaitse arengu jäädvustamine pärast II maailmasõda (Külma sõja aegne ja hilisem periood).
• Lennunduse ja inseneeria propageerimine haridustöö, Eesti Lennuakadeemiaga tehtava koostöö ja Eesti Lennupäevade korraldamise kaudu.
• Tehnikaajalugu käsitleva teadmistepõhise turismikeskusena regionaalarengusse panustamine.

Muuseumi ajalugu

Eesti Lennundusmuuseum asutati 2000. aastal eraalgatuse korras. Juriidiliseks vormiks on sihtasutus. Eesmärk oli tuletada meelde lennundusvaldkonna tähtsust maa- ja mereasjanduse kõrval. Lennundusmuuseumist sai arvestatav muuseum tänu EAS-i toetusele piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusskeemist, mille kolme projekti rahastusega rajati taristu ja angaarid ning soetati osa lennutehnikast. Pisteliselt on investeeringuid piiratud mahus toetanud Tartumaa Arendusselts koostöös PRIA-ga.

Lennundusmuuseumi esimeseks ekspositsiooniks sai asutaja Mati Meose üle antud lennutehnika mudelite kogu, osa maavaldusest ja kolmekorruseline hoone. Algperioodi põhiülesandeks sai reaalse lennutehnika soetamine ekspositsiooni. Eestis praktiliselt saadavat tehnikat polnud, kuid rahvusvaheline poliitiline olukord oli soodne: sõbralikud riigid olid valmis Eesti Lennundusmuuseumi väljaarendamist toetama, mida tuli ära kasutada.

Esimeseks tõsiseks eksponaadiks sai Politsei- ja Piirivalveameti Lennusalga poolt üle antud, Eestile Saksamaa kingitud helikopter Mi-8. Järgnesid rahvusvahelised koostööprojektid Poola Õhuväega (MiG-21bis, TS-11 Iskra, Su-22M4, Mi-2), Šveitsi Kaitseministeeriumiga (Mirage IIIRS), Ukraina Spetsekspordiga (Su-24, L-39, MiG-23MLD), Itaalia Õhuväega (F-104 Starfighter ASA), Rootsi Õhuväemuuseumiga, kes on tähtajatult deponeerinud Eesti Lennundusmuuseumi kolm lennukit (Saab Lansen 32, Draken 35 ja Viggen 37), ning Eesti Sõjamuuseumiga, kes on deponeerinud kaks lennukit ja õhutõrjetehnikat (An-2 ja F-4 Phantom II).

Õnnelikuks leiuks oli koostöö Ühendkuningriigi lennukite restaureerimisfirmaga Jet Art Aviation (Harrier GR.3, Panavia Tornado ADV ja SEPECAT Jaguar). Oleme suutnud saavutada, et Eesti riiklikus sektoris kasutusel olnud ja arvelt maha võetud lennukid ja helikopterid on jõudnud lennundusmuuseumi ekspositsiooni (Saab 340, R-44, Tu-134A3, An-2, L-410 jt).

Kokkuvõtteks on lennundusmuuseumi eksponaatide nimistus 38 lennukit (koos deponeeritutega) ja 5 helikopterit, samuti Eestis paiknenud okupatsioonivägede maa-õhk raketid ja muu õhukaitsetehnika. Lennukite, helikopterite ja maa-õhk rakettide kogu suurendamine on jõudnud stabiliseerunud tasemele ning kasutatud on ära kõik avanenud võimalused.

Eesti Lennundusmuuseum on korraldanud Eesti Lennupäevi alates 2005. aastast. Koosseisu ja rahastuse puudulikkuse tõttu suutis muuseum seadusest tulenevad nõuded täita alles 2022. aastal. Muuseumi jätkusuutlikkus sõltub järjest enam riigipoolsest toest.

Muuseumikogu

Alljärgnev tabel annab ülevaate muuseumi kogudest. Esemekogud ja fotokogu on infosüsteemis MuIS kirjeldatud ja digikujutistega varustatud. Erand on mudelikogu (609 ühikut), mis on registreeritud ja digikujutistega, kuid infosüsteemis veel kirjeldamata; selle kirjeldamine on käesoleva perioodi prioriteet (vt jaotis „Mudelid“).

Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid

Muuseumi koosseisu struktuur on olnud minimaalne: nimekirjas on olnud arendusjuht, infosüsteemide projektijuht ja kassapidaja. 2022. aasta lõpul palgati muuseumispetsialist / teadur, kes korraldab eksponaatide arvelevõtmise, MuISi sisestamise ja muud formaalsused. 2025. aastal palgati administraator / projektijuht. Muuseum kavandab tegevustoetuse toel fikseerida koosseisu struktuuri ja vastutused.

2024.–2026. aastal eraldas Kultuuriministeerium tegevustoetust orienteeruvalt 9000 eurot aastas.

Ekspositsiooni seisukohalt on muuseumi struktuur kujunenud eksponaatide iseloomu järgi. Asutatud on järgmised osakonnad:

• Lennutehnika osakond (lennukid, plaanerid ja helikopterid).
• Merelennuväe osakond.
• Mootorite osakond ja lennuväljatehnika osakond.
• Õhukaitseosakond (õhutõrjetehnika, maa-õhk raketid jne).
• Mudelite osakond.
• Lennujuhtimise (radarite) osakond (komplekteerimisel).
• Lennuväljade osakond (komplekteerimisel).

Muuseumi koostöövõrgustik

Lennundusmuuseumi koostööpartnerid on esmajoones Eesti Sõjamuuseum, Eesti Õhuvägi, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti lennundusettevõtted (Eesti Lennundusklaster). Eesti Sõjamuuseumiga on sõlmitud põhimõtteline kokkulepe, et lennundusvaldkonnas üksteist ei dubleerita ning õhusõidukeid ja õhukaitsetehnikat eksponeeritakse Eesti Lennundusmuuseumis.

Muuseumikogu täiendamine

Kogumise eesmärk

Põhieesmärk on Eesti territooriumil tegutsenud lennunduse ja lennundustegelaste tegevuse kogumine, uurimine ja säilitamine ning lennutehnika arenguloo ja selle tehnilise ja füüsikalise sisu avamine lennundushuvilistele. Muuseumi huviorbiidis on eri lennutehnika tüüpide konstruktiivsed ja aerodünaamilised erinevused ning funktsionaalsed tüübistikud nii tsiviil- kui militaarvaldkonnas, samuti lennundusega kaasnevad valdkonnad nagu õhukaitse ja raketindus.

Kokkupuutekohad samas valdkonnas tegutsevate muuseumitega

Põhiline kokkupuutekoht on Eesti Sõjamuuseumiga, kellega on kokku lepitud tihe koostöö. Edaspidi on kavas koostöö ajaloomuuseumitega, kelle käsutuses on Eesti Vabariigi maailmasõjaeelset ja -aegset materjali.

Kogu täiendamise üldpõhimõtted

Muuseumi kogu koostamise põhimõtete kohta on koostatud dokument „Muuseumikogu koostamise põhimõtted“. Kogu täiendatakse annetuste, deponeerimise ja ostmise teel järgmistest põhimõtetest lähtudes:

• Muuseum võtab vastu ainult pakkumisi, mis vastavad muuseumi profiilile, kogumispõhimõtetele ja hoiustamistingimustele.
• Muuseum ei dubleeri teiste muuseumide kogumisvaldkondi ega kogumispoliitikat.
• Muuseum eelistab tehniliselt (vähemalt väliselt) korras tehnikat.

Kogu täiendamise sisulised kriteeriumid

Muuseum hindab kogusse vastuvõetavaid museaale kogude arendamise vajaduse, tehnilise korrasoleku, tehnilise eripära või valdkonnas pälvitud ajaloolise tähtsuse järgi. Määravad kriteeriumid on:

• Päritolu.
• Tehniline seisund ja komplektsus.

Kogu hetkeseis ja täiendamise vajadus

Õhusõidukid

Ekspositsioon koosneb muuseumile kuuluvast ja deponeeritud lennutehnikast. Kogu on kantud esmaste andmetega MuISi ning seda täiendatakse ja kirjeldatakse järjepidevalt. Kogu on avatud uurimisallikana eri tasemega uurijatele üliõpilastöödest inseneriuuringuteni. MuISi on kantud 26 lennukit, plaanerit ja motoriseeritud lennuvahendit ning 4 helikopterit.

Täiendamise põhimõtted: lennutehnikat soetatakse või võetakse vastu, kui see vastab muuseumi kogumispõhimõtetele.

Täiendamise vajadus: täiendamine jätkub planeeritult ja juhukogumisena. Muuseum on jõudnud seisu, kus õhusõidukite soetamise võimalused on väga piiratud. Sisulist poolt piiravad majanduslikud ja paigutamise võimalused; 2022. aastast lisandus tõenäoliselt pikaks ajaks ka sõda Ukrainas.

Raketid

Kogu koosneb muuseumile kuuluvatest maa-õhk rakettidest, nende transpordikonteineritest ja stardiseadmetest. Kogu pärineb nõukogude ajast ja selle analoogid paiknesid Eesti territooriumil; soetatud on need Tšehhi demilitariseerimisettevõttest. Kogu on kantud esmaste andmetega MuISi. Esimesteks eksponaatideks olid kompleksid SA-2, SA-3/SA-125 ja S-200. MuISi on kantud 16 maa-õhk raketti ja nendega seotud eset.

Täiendamise põhimõtted: raketitehnikat soetatakse või võetakse vastu, kui see vastab muuseumi kogumispõhimõtetele.

Täiendamise vajadus: terav täiendamisvajadus puudub. Selgelt piiritletud vajadus on komplekside SA-3 ja S-200 stardiseadmed, kuna raketid paiknevad hetkel puitraamidel.

Mootorid

Kogu koosneb muuseumile kuuluvatest eri tüüpi mootoritest ja annab ülevaate lennutehnika mootorite arenguloost: eri põlvkonna reaktiivmootorid, kolbmootorid, turbiinid ja seonduvad reduktorid. Kogu kanti 2022. aasta lõpuks esmaste andmetega MuISi. MuISi on kantud 20 lennuki-, helikopteri- ja raketimootorit.

Täiendamise põhimõtted: mootoreid ja nendega seotud seadmeid soetatakse või võetakse vastu, kui need vastavad muuseumi kogumispõhimõtetele.

Täiendamise vajadus: täiendamine jätkub planeeritult ja juhukogumisena; sisulist poolt piiravad majanduslikud võimalused.

Lennuväljatehnika

Kogu koosneb muuseumi eksponaatidega või Tartu-Raadi, Ülenurme ja Tallinna lennujaama ning Ämari Lennubaasiga seotud lennuväljatehnikast (pukseerimisseadmed, piloodikabiini trapid ja redelid, hüdrotõstukid). Kogu kanti 2022. aasta lõpuks esmaste andmetega MuISi.

Täiendamise põhimõtted: lennuväljatehnikat soetatakse või võetakse vastu, kui see vastab muuseumi kogumispõhimõtetele.

Täiendamise vajadus: Tallinna Lennujaam soovib muuseumile üle anda komplekti lennuvälja hooldusseadmeid; sisulist poolt piiravad majanduslikud ja paigutamise võimalused.

Mudelid

Kogu koosneb muuseumile kuuluvatest mudel-eksponaatidest (609 ühikut) skaalades 1:28, 1:32, 1:35, 1:72 ja 1:144 ning käsitleb lennundust ja raketindust alates II maailmasõjast tänapäevani. Asutaja andis oma mudelikogu muuseumile asutamiskapitalina.

Mudelikogu on registreeritud ja digikujutistega, kuid infosüsteemis MuIS veel kirjeldamata. Mudelikogu kirjeldamine MuISis on käesoleva perioodi prioriteet ning seda kavandatakse teha koos kirjeldustõlgete (audiokirjelduste) loomisega, et dokumenteerimine ja ligipääsetavus areneksid käsikäes.

Täiendamise põhimõtted: mudeleid soetatakse või võetakse vastu, kui need vastavad muuseumi kogumispõhimõtetele.

Täiendamise vajadus: täiendamine jätkub planeeritult ja juhukogumisena; sisulist poolt piiravad paigutamise võimalused.

Radarid

Kogu koosneb muuseumile kuuluvatest lennuvälja-, lennuki- ja raketiradaritest. Esimesteks olid Tartu ja Pärnu lennuväljade radarid, hiljem lisandusid lennukite ja rakettide radarid. Kogu on kantud esmaste andmetega MuISi.

Täiendamise põhimõtted: radareid ja nendega seotud tehnikat soetatakse või võetakse vastu, kui see vastab muuseumi kogumispõhimõtetele.

Täiendamise vajadus: täiendamine jätkub planeeritult ja juhukogumisena; sisulist poolt piiravad majanduslikud ja paigutamise võimalused.

Piloodivarustus

Kogu koosneb eri riikide pilootide komplektsest varustusest (kiiver, kostüüm, jalanõud, spetsvarustus jne). Esimeseks eksponaadiks oli õhuväeülema Teo Krüüneri kõrghävitaja piloodikomplekt. Tänaseks kuulub kogusse Eesti Õhuväe helikopteripilootide varustus, sealhulgas Eesti esimese naissoost kopteriinstruktori Anneli Kajamaa isiklik lennuvarustus ja vormid, mille ta on muuseumile üle andnud. Kogu kanti 2022. aasta lõpuks esmaste andmetega MuISi. MuISi on kantud 27 piloodivarustust ja lisasid.

Täiendamise põhimõtted: piloodivarustust soetatakse või võetakse vastu, kui see vastab muuseumi kogumispõhimõtetele.

Täiendamise vajadus: sisulisi ega majanduslikke piiranguid ei ole. Edaspidi täiendatakse kogu lennufirma Estonian Air (1991–2015) meeskondade vormirõivaste ja varustusega, mis seostub kavandatava näitusega Estonian Airi pärandist.

Fotokogu

Fotokogu (1270 digifotot) kajastab Eesti Lennundusmuuseumi tegevust: eksponaatide soetamist ja restaureerimist, näituste ülespanekut, Eesti Lennupäevi ja muid muuseumi sündmusi. Kogu on kantud MuISi ja varustatud digikujutistega.

Täiendamise põhimõtted: fotokogu täieneb jooksvalt muuseumi tegevuse dokumenteerimise käigus.

Videokogu

Videokogu (27 ühikut) kajastab fotokogu kõrval muuseumi tegevust ja sündmusi liikuva pildina.

Täiendamise põhimõtted: videokogu täieneb jooksvalt muuseumi tegevuse dokumenteerimise käigus.

Arhiivkogu

Arhiivkogu (107 ühikut) sisaldab muuseumi ekspositsiooni ja uurimisteemadega seotud dokumentaalset materjali. Kogu tuumiku moodustavad Eesti esimese naissoost kopteriinstruktori Anneli Kajamaa õpingute ja teenistuskäiguga seotud dokumendid, mis täiendavad temale pühendatud ekspositsiooni.

Arhiivkogu säilikud on suures osas digiteeritud ja kujutised MuISis nähtavad.

Täiendamise põhimõtted: arhiivimaterjali võetakse vastu, kui see vastab muuseumi kogumispõhimõtetele ja seostub muuseumi ekspositsiooni või uurimisteemadega.

Täiendamise vajadus: kogu täieneb lennundustegelaste ja muuseumi ekspositsiooniga seotud dokumentaalse materjaliga.

Arhiivraamatukogu

Arhiivraamatukogu (1221 ühikut) koosneb lennundusteemalistest ajakirjadest ja raamatutest, mis toetavad muuseumi uurimis- ja näitusetegevust ning on kasutatavad uurimisallikana.

Ajakirjad ning 44 raamatut on MuiSis varustatud digikujutistega.

Täiendamise põhimõtted: arhiivraamatukogu täieneb lennundus- ja tehnikaajalooalase kirjandusega annetuste ja sihipärase soetamise teel.

Kogu täiendamise protseduurid

Kogude täiendamise eest vastutab muuseumi juhataja, kes koostab uurimisteemade, haridusprogrammide ja ettevalmistatavate näituste põhjal eksponaatide soetamise kavasid ja temaatilisi kogumisaktsioone. Museaali dokumenteerimiseks vajaliku info kogumise eest vastutab konkreetne koguja, kes paneb kirja üleandja ja varasemate omanike andmed, valmistamis- või tootmisaja, asjassepuutuva legendi ja orienteeruva väärtuse. Muuseumi juhataja kinnitab kogu täiendamise komisjoni, mis hindab võimaliku eksponaadi väärtust ja sobivust kogusse.

Juurdekasvu võimaluste analüüs

Muuseumi sise- ja välisruum on piiratud; puudus on soojadest, reguleeritava temperatuuriga siseruumidest. Digitaalselt omandatud materjali ja museaalide digikoopiaid hoiustatakse MuISi digihoidlas. Suurim lahendamata probleem on tööjõuvajadus: töötajaid on vaja külastajate teenindamiseks, ohutuse ja järelevalve tagamiseks, haridusprogrammide läbiviimiseks, avalike ürituste korraldamiseks, haldus- ja hooldustöödeks ning muuseumi arendamiseks ja turunduseks. Väljapääsuks on teiste muuseumide muuseumispetsialistide kaasamine ja võimaluse korral põhikohaga tööle võtmine.

Kogu sisuline analüüs ja väärtuste hindamine

Hetkel on rõhk kogude kirjeldamisel, digiteerimisel ja korraliste inventuuride läbiviimisel.

Museaalide väljaarvamine kogust

Museaalide kogust väljaarvamisel lähtutakse muuseumiseadusest. Museaalide seis fikseeritakse inventuuri käigus.

Muuseumikogu dokumenteerimine

Kogu dokumenteerimise meetod

Muuseumikogude dokumenteerimiseks kasutatakse infosüsteemi MuIS.

Arvestusdokumentatsiooni vormistamine ja hoidmine

Vastuvõtu- ja väljaandmisaktid allkirjastavad üleandja ja vastuvõtja ning kinnitab muuseumi juhataja; allkirjastamine korraldatakse võimalusel digitaalselt. Aktide väljatrükid paigutatakse juhataja arhiivi. Inventuurid koostatakse MuISis ja viiakse läbi kogupõhiselt; inventuurinimekirjad ja märkused säilitatakse digitaalselt, inventuuri kokkuvõte ja puuduvate museaalide nimekiri paberkandjal juhataja arhiivis. Selle valdkonnaga tegeleb tööle vormistatud muuseumispetsialist.

Objektide vastuvõtmine

Objekti kogumisel paneb koguja kirja üldise tulmelegendi ning fikseerib asjassepuutuvate isikute nimed ja andmed. Andmed sisestatakse objektide registreerimisel muuseumi infosüsteemi. Kogu täiendamise komisjon vaatab objektid üle ja otsustab kogusse vastuvõtmise; vastuvõtmise vormistab infosüsteemide spetsialist. Museaalide kirjeldamisel kasutatakse MuISi võimalusi ja lähtutakse museaalide kirjeldamise juhendist.

Museaalide liikumine ja ajutine kasutamine

Erandjuhul võidakse museaale laenata füüsilistele või juriidilistele isikutele. Laenaja esitab infosüsteemide spetsialistile deponeerimistaotluse ja garantiikirja koos laenamise põhjendusega. Vormistatakse väljaandmise akt, mille allkirjastavad üleandja ja vastuvõtja ning kinnitab muuseumi juhataja. Museaalide väljaandmine ja tagastamine dokumenteeritakse MuISis.

Inventuuride läbiviimine

Inventuure korraldatakse kogupõhiselt vähemalt kord viie aasta jooksul.

Säilitusprotseduurid

Säilitusprotseduurid dokumenteeritakse paberkandjal või elektrooniliselt ja säilitatakse muuseumi arhiivis. Kliimaseiret majanduslikel ja tehnilistel põhjustel ei teostata.

Museaali kogust väljaarvamine ja hoiule võetud asja tagastamine

Museaali väljaarvamine kogust toimub muuseumiseaduses kehtestatud korras; väljaarvamisaktid säilitatakse paberkandjal juhataja arhiivis. Hoiule võetud asi tagastatakse omanikule tagastamisaktiga. Mõlemad toimingud dokumenteeritakse MuISis.

Muuseumikogu kasutamine

Rollid ja vastutus

Muuseumikogu kasutamise eest vastutas 2022. aasta lõpuni muuseumi juhataja, alates 2023. aastast varahoidja.

Säilitamine

Säilitustegevuses on esiplaanil kahjustuste ennetamine ja museaalide eluea pikendamine. Muuseumis on neli eksponaatide gruppi, mis asuvad eri tingimustes:

• Lennutehnika, mootorid ja lennuväljatehnika asuvad katuste all, kuid temperatuuri ja niiskuse kõikumise meelevallas (keskpärased tingimused). Lennukeid pestakse kaks korda aastas ja metallpindu kaitstakse korrosiooni eest; eksponaadid on kaitstud päikese ja sademete eest. Tingimusi saaks parandada angaaride katuste varustamisega lumetõketega.
• Suuremõõtmeline lennutehnika asub lageda taeva all seisuplatsidel; neid tingimusi parandada ei saa, lennukeid pestakse kaks korda aastas ja kaitstakse sammaldumise eest.
• Samades tingimustes on praegu õhutõrjetehnika (raketid jne); õhukaitseosakonnale on vaja ehitada angaar.
• Mudel-eksponaadid asuvad ühes kütmata ja ühes köetavas hoones. Plastmudelid peavad talvel asuma vähemalt +5 °C ruumides, kuid ühes hoones ei suudeta seda praegu tagada.

Museaalide ja säilikute dokumenteerimist 2022. aasta keskpaigani spetsialistide puudumise tõttu ei toimunud; ekspositsiooni kogumise, eksponeerimistingimuste ja säilimise eest vastutas muuseumi juhataja. Alates 2022. aasta viimasest kvartalist korraldab museaalide vastuvõtmise dokumenteerimist ja MuISi kandmist palgatud muuseumispetsialist. Muuseum taotleb tegevustoetust, et palgata muuseumitöö põhirollide täitmiseks vajalik spetsialistide miinimumkooslus.

Turvalisus

Hooned ja territoorium on varustatud turvasignalisatsiooniga. Kõrvaliste isikute pääs ametiruumidesse on välistatud.

Toimepidevus

• Täpsem muuseumikogusid puudutav ohuplaan on koostamisel.
• Riskianalüüs on koostatud ja seda on tutvustatud kõigile olemasolevatele töötajatele.
• Toimepidevus sõltub ennekõike riigipoolsest rahastusest ja sellest tulenevatest muuseumi mehitamise võimalustest.

Koostas: Mati Meos

Sihtasutus Eesti Lennundusmuuseum, Lange, Kastre vald, 62115 Tartumaa