Arengukava 2024-2026

Sissejuhatus / eessõna

Eesti Lennundusmuuseum on järjepanu uuendanud oma arengukava, seda vastavalt keskkonna piiravatele tingimustele või toetavatele võimalustele. Eesti Lennundusmuuseumi areng on saanud algtõuke Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kolme toetusmeetme rahastamise toel, aga ka Tartumaa Arendusseltsi ja PRIA projektide abil.

Eesti Lennundusmuuseumi tegevus on keskendunud II Maailmasõja järgsele Külma Sõja perioodile. Seda puhtpraktilistel kaalutlustel – sellel perioodil arenes lennundus meeletu tempoga, seda 70 aastast perioodi pole Eestis praktiliselt käsitletud ja ennesõja ajast pole Eestis praktiliselt midagi lennundusvaldkonnas materiaalset säilinud.

Eesti Lennundusmuuseumi algatamise mõte ja julgus rajanes arusaamisele ning lootusele, et kui  EAS-i abil realiseeritavad projektid on edukad ja Lennundusmuuseum kui selline ennast õigustab ning pälvib rahva usalduse, siis asub sellise innovaatilise valdkonna muuseumi toetama ka riik.

Kahjuks on riigi toetus osutunud sümboolseks, seda vaatamata isegi lennundusvaldkonna institutsioonide toetavatele taotlustele. Rahastamise probleemsuse tõttu on lennundusmuuseum suutnud täita Kultuuriministeeriumi poolsed nõudmised alles alates 2023. aastast.

Lennundusmuuseum on toiminud ainult tänu kohaliku kogukonna, lennundusettevõtete, kohalike omavalitsuste, Kaitseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eklektilisele toele ning Eesti Lennupäevade korraldamisest laekunud tulule.

Tänu sellele on kasvanud ka muuseumi kogud ning huvi Eesti Lennundusmuuseumi tegevuse vastu, mida kajastab külastajate arvu kasv aastast aastasse. See omakorda suurendab muuseumi pidamiseks vajalikku igapäevast tööd ja vastutust ning sellega kaasnevaid kulusid.

Uuendatud arengukavas püütakse lennundusmuuseumi sisemised, s.h. asutaja ressursid rakendada Kultuuriministeeriumi tingimuste täitmiseks, et kvalifitseeruda tegevustoetuse saamise vääriliseks muuseumiks. Lõppeesmärgiks on saavutada Eesti Lennundusmuuseumi tegevuse kaasrahastamine riigi poolt, mis aitaks muuseumi kogusid tutvustada laiemale avalikkusele ning teha muuseumi kogud digitaalselt kättesaadavaks huvirühmadele.

Lennundusmuuseumi struktuur ja eksponaatide arv on stabiliseerumas. Me oleme saavutanud seisu, et kõik Eesti riigil olev ja kasutusest maha võetud lennutehnika on antud üle või deponeeritud Eesti Lennundusmuuseumis. Välisriikidest saadava lennutehnika võimalused on praktiliselt ammendatud.

Lennundusmuuseum on ühelt poolt tehnikavaldkonna mäluasutus, teiselt poolt inseneeria populariseerija. Edaspidine rõhk pannakse haridusotstarbeliste stendide soetamisele või ehitamisele, Muuseumide infosüsteemis andmete täiendamisele, arhiivraamatukogu loomisele, õppeprogrammide väljatöötamisele ja teadustööle.

Lennundusmuuseumi arengukava on muutumises. Kõik sõltub oludest nii meil Eestis kui välismaal.

Mati Meos
Asutaja ja tegevjuht

Missioon

Eesti Lennundusmuuseum on Tartu kui lennunduskeskuse ajaloo (esimene mootorlennu demonstratsioon Eestis toimus Tartus) ja Eesti lennunduse ajaloo jäädvustaja ning Eesti mere ja kuivamaa tegemiste kajastamise tasakaalustaja. Eesti Lennundusmuuseum kui innovaatilise tehnikavaldkonna huvikeskus tasakaalustab Eesti ühiskonnas valitsevat tungi humanitaarhariduse järele ja propageerib lennutehnika valdkonna kaudu inseneriharidust ning püüab suunata noori insenerihariduse omandamisele.

Eesti Lennundusmuuseum pakub Eesti Lennuakadeemiale tehnilist tugiõppebaasi. Eesti Lennundusmuuseum kui rahvusvaheliselt arvestatav teadmistepõhine turismikeskus on regionaalpoliitika oluline hoob Lõuna-Eestis. Eesti Lennupäevade korraldamisega kutsutakse kokku vähemalt kord aastas lennundus-valdkonna töötajad ja kõik lennundushuvilised.

Eesti Lennundusmuuseumi visioon

Eesti Lennundusmuuseum on üle-eestilise tähenduse ja kaaluga Eestiga seotud, aga ka maailma lennunduse ja raketinduse ajalugu tutvustav ning lennundust propageeriv ja lennunduskultuuri vahendav kaasaegne muuseum ja huvi- ning õppekeskus. Eesti Lennundusmuuseumi mitmekesine ekspositsioon on oluline vaatamisväärsus terves Läänemere regioonis.

Lennundusmuuseum katab ära järgmised huvid:

• Eesti riigi huvid Eesti lennundusajaloo talletamise ja riiklike lennundusorganisatsioonide ajaloo ja tegevuse kajastamise osas. Valdkonna killustamise vältimiseks ja rahastamise lahendamiseks sõlmitakse riigi ja seonduvate muuseumite esindajatega vastastikuste kohustuste leping ning ehitatakse soe avar angaar.
• Lennundusvaldkonna ettevõtete ajaloo talletamine ja tegevuse tutvustamine. Selleks sõlmitakse ettevõtetega vastastikuste kohustustega koostöölepingud.
• Eesti Lennuakadeemia õppeotstarbeline koostöö. Sõlmitakse vastav koostööleping.
• Lennundusmuuseumi külastajatele loengute, näituste ja ürituste korraldamiseks, Eestiga otseselt seotud lennutehnika paigutamiseks, elektrooniliste õppeotstarbeliste atraktsioonide paigutamiseks ehitatakse soe angaar. Korraldatakse iga-aastaseid lennupäevi.

Lennundusmuuseum kogub oma ekspositsiooni Eestis ehitatud ja Eesti territooriumil kasutatud tsiviil- ja Eestis baseerunud militaarotstarbeliste lennukitüüpide näidised, aga ka maailma tähelepanuväärivamate väikelennukite, hävitus- ja ründelennukite ning helikopterite näidised. Muuseumi väljapanekud annavad ülevaate lennunduse ja raketinduse ajaloost Eestis ning maailmas.

Maksimaalse tulemuse saavutamiseks ekspositsiooni täiendamisel kasutab Lennundusmuuseum koostöös Eesti riiklike institutsioonidega ära maailma lennunduses toimuvat lennutehnika põlvkondade vahetusi. Lennundusmuuseumi headeks koostööpartneriteks on Eesti Õhuvägi, PPA Lennusalk, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Vabariigi ministeeriumid ja ametid, aga samuti Eesti Sõjamuuseum ja  Eesti juhtivad lennundusettevõtted nagu Magnetic MRO, Tallinna Lennujaam, Nordica Grupp, Lennuliikluse teeinduse AS,  jt.

Lennundusmuuseumil on aktiivsed ja püsivad suhted lennundusriikide vastavate institutsioonidega. Eesti Vabariigi Välisministeerium ja Kaitseministeerium osutavad muuseumile konstruktiivset kaasabi rahvusvaheliste sidemete sõlmimisel. Tegevuskulud katab Lennundusmuuseum omateenitud tulu, riigieelarveliste ja koostööpartnerite vahenditega. Investeeringud tehakse projektipõhiselt eraldi rahastamisallikate toel.

Lennundusmuuseumi lennuraja pikendamisega luuakse maandumisvõimalus ka väikelennukitele. Lennundusmuuseum on lennundushuviliste meeliskülastuspaik.

Põhiväärtused

Eesti Lennundusmuuseumi missiooni ja visiooni eesmärkide saavutamiseks peetakse silmas väärtusi, mis peegeldavad Eesti Lennundusmuuseumi olemust ja sidusust lennundusega seotud institutsioonidega ja laia lennundushuviliste ringkonnaga.

Põhiväärtusteks on:

• Järjepidevus
• Asjatundlikus
• Koostöövalmidus
• Avatus

Tugevad küljed ja arenguvajadused

Tugevad küljed

• Lennundusmuuseumi ekspositsioon on rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel – mitmekesine, tasakaalustatud nii tsiviil- kui militaartasemel kui ka nn. ida-lääs suunal.
• Lennundusmuuseumi ekspositsiooni on lülitatud praktiliselt kõik taasiseseisvunud Eesti riikliku sektori lennutehnika.
• Eksponaatide tehniline olukord on heal tasemel ja eksponaatide taastamine ja restaureerimine on edenenud tänu TAS-i ja PRIA projektide toele.
• Lennundusmuuseumi mudelikogu on harvaesinevalt arvukas ja kvaliteetne.
• Suurem osa lennutehnikast paikneb läbipaistvate katuste all, mis kindlustab eksponaatidega tutvumise ilma lisavalgustuseta ka sombuste ilmade korral.
• Lennundusmuuseumist on kujunenud innovatiivse lennutehnika baasil üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna-Eestis, aga kogu Eestis.
• Eesti Lennupäevade korraldamine on andnud rahvusvahelist tuntust nii Tartule kui ka Lõuna-Eestile ning teinud võimalikuks lennundusmuuseumi jätkusuutlikkuse.
• Lennundusmuuseumi külastajate arv aastas on stabiliseerunud 20000 ja 25000 vahel, kuna lennundusmuuseumi külastusarvud sõltuvad suurel määral ilmastiku oludest.

Arenguvajadused

• Hädavajalik leida ressursid muuseumispetsialistide (s.h. teaduri) palkamiseks, et jätkata kogude MuIS-i viimise 2.etapiga jätkamine (sisulise info täpsustamine), eksponaatidele nõutava dokumentatsiooni vormistamine.
• Lennundusmuuseum peab leidma vahendid koosseisude minimaalseks komplekteerimiseks.
• Muuseum peab panema suuremat rõhku haridustemaatikale ja uurimis/teadustegevusele.
• Muuseum vajab riigipoolset tuge nii tööjõu värbamiseks kui investeeringuteks, vähemalt võrreldaval tasemel sarnase suurusega muuseumitega.
• Muuseum vajab temaatilistele osakondadele (lennuväljatehnika, Õhukaitse, Aerodünaamika, Eesti riiklik lennundus, jne) lisaks uusi lahtisi angaare.
• Muuseum vajab sooja angaari loengute pidamiseks ja elektrooniliste õppeotstarbeliste stendide paigutamiseks ja Eesti riikliku lennunduse eksponeerimiseks.
• Muuseum vajab 1,5 ha lisamaad lennuplatsile, et pöörata maandumisraja telge.
• Muuseum vajab parkimisplatse, kuna külastajad on sunnitud parkima autod maantee äärtele.
• Muuseum peab tõstma külastajate arvu.

Strateegilised eesmärgid 2024-2026

Muuseumiseaduse nõuete jätkuv täitmine (muuseum avatud aastaringselt, dokumentatsioon on korrastatud, eksponaadid on kantud MuIS-i). Dokumentatsiooni vormistamise põhitöö peab olema järjepidev.

• Jätkusuutlikkuse kindlustamine
• Tegevustoetuse tulemuslik taotlemine
• Muuseumispetsialistide (s.h. teaduri) täiendav tööle võtmine
• Sooja angaari ja lahtiste angaaride ehitamine
• Konstruktiivne koostöö Eesti Sõjamuuseumi ja ERM-iga
• Konstruktiivne koostöö Eesti Lennundusklastri ja lennundusettevõtetega
• Konstruktiivne koostöö Kultuuriministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga.

Arengu võtmenäitajad ja sihttase

Eesti Lennundusmuuseumi finantsperspektiiv 2023-2026