1. Sissejuhatus ja eesmärk

Eesti Lennundusmuuseum kogub, säilitab, uurib ja vahendab Eesti lennunduse, õhuväe ja õhukaitse ajalugu. Plaan kirjeldab muuseumi uurimis- ja teadustegevuse suundi aastatel 2027–2029. See lähtub muuseumi arengukavast ning muuseumiseadusest tulenevast ülesandest uurida muuseumi kogusid, teha uurimistöö tulemused avalikkusele kättesaadavaks ja arendada haridus-suunda.

Plaani läbiv teema on taasiseseisvunud Eesti lennundus ja õhuvägi: helikopterivõimekuse lugu, Estonian Airi pärand, lennukoolituse ajalugu ja Eesti lennuväljad.

Teine oluline suund on kogude järjepidev dokumenteerimine ja ligipääsetavaks muutmine, eelkõige mudelikogu kirjeldamine MuIS-is ja kirjeldustõlgete koostamine.

Kolmandaks suunaks on lennundusharidust toetav tegevus (aerodünaamika ajaloo osakona loomine ja tegevus)

Uurimistöö tugineb muuseumi kogudele (sh arhiivkogu ja fotokogu), arhiiviallikatele, kirjandusele ja pealtnägijate mälestustele. Töösse kaasatakse Tartu Ülikooli ja Eesti Lennuakadeemia üliõpilasi ning valdkonna eksperte.

2. Uurimisteemad ja tegevused

2.1. Püsinäitused ja ekspositsioonid

1. Püsinäitus „Kaks paralleelkarjääri Eesti Õhuväes“ (helikopter Robinson R44 ja major Anneli Kajamaa)

Hetkeseis: Näitus annab põhjaliku ülevaate taasiseseisvunud Eesti Õhuväe helikopterivõimekuse arengust. Õhuvägi on muuseumile deponeerinud helikopteri Robinson R44. Piloot-instruktor Anneli Kajamaa on andnud muuseumile üle isiklikud vormid, esemed ja dokumendid, oma piloodivarustuse on muuseumile üle andnud ka missioonidel käinud helikopteripiloodid.

Plaan 2027–2029: näituse jooksev täiendamine, missioonidel käinud pilootide mälestuste salvestamine ning näitusega seotud esemete ja dokumentide kirjeldamine MuIS-is, audiogiidi tegemine.

Ligipääsetavus: näitusel on kolmkeelne audiogiid (eesti, inglise ja läti keeles).

2. Näitus „Eestlaste unistus ja lootus – Estonian Air. Lühiajalugu, kasutatud lennutehnika ja vormirõivad.

Hetkeseis: Pardapersonali vormiriietuse komplektid on enamjaolt endistelt lennundustöötajatelt kogutud ning disainerite ja tootjatega on loodud kontaktid. Näituse ajalootekstide koostamine käib. Stendide ehitamiseks taotletakse rahastust.

Plaan 2027–2029: Estonian Airi ajaloo, vormirõivaste ja disaini uurimine, endiste töötajate ja disainerite mälestuste salvestamine ning näituse ülespanek.

Väljund: püsinäitus, MuIS-is dokumenteeritud esemekogu ja võimalusel kataloog.

Ajakava: kogumine ja uurimine 2027, ülespanek 2028.

Partnerid: endised Estonian Airi töötajad ja disainerid, Eesti Lennundusklaster.

3. Püsiekspositsioon „Saab JA 37 Viggen – 25 aastat Eesti Lennundusmuuseumis“ ja teabepaneel „Eesti ja Rootsi lennunduse ajaloo võrdlus“

Hetkeseis: 1. oktoobril 2004 andsid Rootsi suursaadik Eestis Dag Hartelius ja Rootsi Õhuväe Muuseumi direktor Sven Scheiderbauer Eesti Lennundusmuuseumile üle hävitaja Saab JA 37 Viggen, mis maandus Ülenurme lennuväljal ja pukseeriti sealt muuseumisse. Eesti ja Rootsi lennundusajaloo võrdlusmaterjalide valik käib ning stendi jaoks vajalikud lennutehnika mudelid on osaliselt soetatud.

Plaan 2027–2029: Eesti ja Rootsi lennunduse võrdleva ajaloo uurimine ning teabepaneeli ning mudelistendi koostamine ja ehitamine.

Ajakava: valmib 2029. aastal, lennuki muuseumisse saabumise 25. aastapäevaks.

Partner: Rootsi Õhuväe Muuseum.

4. Lindberghi Atlandi-lennu 100. aastapäev (Eesti Lennupäevad 2027)

Eesmärk: uurida Charles Lindberghi 1927. aasta Atlandi-ülese üksiklennu tausta ja tähendust lennunduse ajaloos ning tutvustada seda Eesti Lennupäevade külastajatele.

Väljund: väljapanek ja haridusprogramm Eesti Lennupäevadel 2027.

Kavandatud partnerid: Charles A. and Anne Morrow Lindbergh Foundation, Musée de l’Air et de l’Espace (Le Bourget), Eesti Lennundusklaster.

2.2. Publikatsioonid

5. Brigaadikindral Teo Krüüneri elulooraamat

Hetkeseis: Käib materjalide kogumine. Raamatu koostamisse kaasatakse kuraatoritena Tartu Ülikooli üliõpilased.

Plaan 2027–2029: Teo Krüüneri eluloo ja tegevuse uurimine ning raamatu koostamine ja trükk. Faktikontrolliks kaasatakse valdkonna eksperdid.

Ajakava: koostamine 2027–2028, trükk 2029.

6. Eesti Lennundusmuuseumi ajaloo raamat

Hetkeseis: Käib fotomaterjalide kogumine ja valik. Raamatu koostamisse kaasatakse kuraatoritena Tartu Ülikooli üliõpilased.

Plaan 2027–2029: fotode ja dokumentide süstematiseerimine fotokogus ja arhiivkogus ning raamatu koostamine.

Ajakava: koostamine 2027–2029, raamat ilmub muuseumi 30. aastapäevaks 2030. aastal.

7. Kogumik „Eesti lennuväljad, lennujaamad ja lennuplatsid“

Hetkeseis: Käib teksti- ja fotomaterjalide kogumine.

Plaan 2027–2029: kogumiku koostamine. Esmajärjekorras käsitletakse Ämari lennuvälja, Tartu lennujaama (Ülenurme), Tartu Raadi lennuvälja ja Lasnamäe lennuvälja.

Väljund: trükis või digitaalne kogumik.

Ajakava: materjalide kogumine 2027, koostamine 2028–2029.

8. Pikemaajalised uurimisteemad

Järgmiste teemade kohta kogutakse perioodil 2027–2029 materjale. Publikatsioonid valmivad vastavalt rahastusele, osaliselt järgmisel perioodil.

• Taasiseseisvunud Eesti lennukoolituse ajalugu ja selles kasutatud lennutehnika (raamat).
• Eestis paiknenud okupatsioonivägede lennuvägi ja õhutõrjesüsteemid (ülevaatepublikatsioon).
• Eesti lennundusettevõtetes kasutatud liinilennukid (ülevaatepublikatsioon).

2.3. Kogude uurimine, dokumenteerimine ja ligipääsetavus

9. Mudelikogu kirjeldamine MuIS-is

Hetkeseis: Mudelikogu (609 ühikut) on registreeritud ja digikujutistega, kuid MuIS-is veel kirjeldamata. See on muuseumi ainus kogu, mis ei ole MuIS-is kirjeldatud.

Plaan 2027–2029: mudelite süstemaatiline kirjeldamine MuIS-is koos kirjeldustõlgete koostamisega, et dokumenteerimine ja ligipääsetavus areneksid käsikäes.

Väljund: mudelikogu on MuIS-is kirjeldatud ja veebiväravas avalikult nähtav.

10. Mudelikogu kirjeldustõlked

Hetkeseis: ESF+ TAS projekti toel on koostatud umbes 50 mudeli kirjeldustõlked nägemispuudega külastajatele. Tekstid vaatab üle Visuaalsuse Vahendaja OÜ.

Plaan 2027–2029: kirjeldustõlgete laiendamine järgmistele mudelitele ja nende lisamine audiogiidi keskkonda audio.lennundusmuuseum.ee.

Partnerid: Visuaalsuse Vahendaja OÜ, Veebivärk OÜ, Puuetega Inimeste Koda.

11. Suulise ajaloo ja videointervjuude kogumine

Hetkeseis: Koostöös Norra Lennundusmuuseumiga alustati projekti „Külmasõja ajaloo killud“, mille raames soetati Kultuuriministeeriumi toel salvestuskabiin (nn vaikuse box) ja salvestati videointervjuusid.

Plaan 2027–2029: Robinsoni pilootide, Estonian Airi töötajate ja teiste pealtnägijate mälestuste salvestamine. Intervjuud seotakse näituste ja publikatsioonidega ning lisatakse muuseumi kogusse.

Partnerid: Tartu Ülikooli ja Eesti Lennuakadeemia üliõpilased.

2.4. Õppetegevus

12. Aerodünaamika osakond ja õppestendid („Aerodünaamika ajalugu praktikas“)

Hetkeseis: Käivad läbirääkimised komplektse lennukitiiva soetamiseks ning konsultatsioonid sobivate õppestendide valimiseks ja ehitamiseks.

Plaan 2027–2029: lennukitiiva soetamine, õppestendide ehitamine ja nende põhjal haridusprogrammi koostamine.

Ajakava: 2027–2028.

Partner: Eesti Lennuakadeemia.

3. Ajakava kokkuvõte

4. Korraldus ja tulemuste avalikustamine

Koostöö

• Tartu Ülikooli ja Eesti Lennuakadeemia üliõpilased kuraatorite ja uurijatena näituste, raamatute ja intervjuude koostamisel.
• Valdkonna eksperdid ja konsultandid faktikontrolli ja ajaloolise nõustamise rollis.
• Muuseumide ja asutuste koostöö: Rootsi ja Norra lennundusmuuseumid, Eesti Sõjamuuseum, Eesti Õhuvägi, Eesti Lennundusklaster.
• Veebivärk OÜ ja Visuaalsuse Vahendaja OÜ digi- ja ligipääsetavuslahenduste partneritena.

Tulemuste avalikustamine

Uurimistöö tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks püsi- ja vahetuvate näituste, trükiste ja kogumike, muuseumi veebilehe ja audiogiidi keskkonna audio.lennundusmuuseum.ee, museaalide kirjete kaudu MuIS-i veebiväravas ning ettekannete ja seminaride kaudu (sh Eesti Lennupäevadel).

Rahastus

Tegevusi rahastatakse muuseumi omatulust ja tegevustoetusest ning projektitoetustest (Eesti Kultuurkapital, Tartumaa Arendusseltsi meetmed, Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi, Interreg Eesti–Läti programm, Kaitseministeerium). Iga projekti rahastusallikas täpsustatakse taotluste käigus.

Seos arengukavaga

Plaani täitmist hinnatakse igal aastal muuseumi arengukava võtmenäitajate (sh teadus- ja uurimisprojektide ning publikatsioonide arv) alusel ja plaani täpsustatakse vajaduse korral.

Koostas: Mati Meos, asutaja ja tegevjuht