- Lennundusmuuseumi muuseumikogu täiendatakse Lennundusmuuseumi Missiooni, Visooni ja Arengukava põhimõtetest ning eesmärkidest lähtuvalt.
- Muuseumikogu täiendamine peab kindlustama järgmiste eesmärkide täitmist:
- Eestit puudutav ajalooline eesmärk – Eesti territooriumil tegutsenud lennundusvaldkonda ja raketitehnikat puutuva temaatika jäädvustamine nii informatiivsel kui materiaalse tasandil
- hariduslik eesmärk – maailma lennunduse eripalgeliste ja silmapaistvamate lennundustehnika näidiste esitlemine ja ajaloo käsitlemine, lennundusvaldkonna erialade propageerimine, lastes ja noortes lennundushuvi tekitamine.
- elamuslik eesmärk – lennunduse tehnilise innovatsiooni ajaloo, lennukite oluliste mehhanismide tööpõhimõtete ja kehaliste võimete arendamisega seotud atraktsioonide ja stendide sidumine vaba aja veetmisega.
- Kogude koostamisel ja täiendamisel peetakse silmas järgmisi põhimõtteid:
- Esmajärjekorras, Eesti riigiga seotud lennutehnika eksponaadid, lennundusvaldkonda puudutavad dokumendid, elu-olu kajastavad materjalid ja esemed, memuaarid, lennundusettevõtete ajalugu
- teises järjekorras, Eesti territooriumiga (nn Nõukogude aeg ja Külma sõja periood) seotud lennutehnika ja raketinduse eksponaadid, lennundusvaldkonna dokumendid, elu-olu kajastavad materjalid ja esemed, memuaarid, lennundusettevõtete ajalugu
- kolmandas järjekorras, Eesti liitlasriikide tähelepanuväärsemad lennutehnika näidised (ajalooline, hariduslik ja tehniline aspekt)
- neljandaks, maailma tähelepanuväärsemate lennukite näidised (ajalooline, hariduslik ja tehniline aspekt).
- püütakse saavutada lennutehnika eksponaatide nn. „ida ja lääne“ ja tsiviil-militaarvaldkondade tasakaal silmas pidades külastajate erinevat ajaloolist tausta ja päritolu
- püütakse kogusse soetada erinevate tehniliste lahendustega ja maailma lennundusajaloo seisukohast olulist lennutehnikat põhjusel, et väikeriigi elanike kokkupuuted erineva lennutehnika arengutega on ahtad.
- Lennundusmuuseumi muuseumikogude täiendamisel ja hindamisel on oluline teadvustada reaalset taustsüsteemi:
- Esimese Eesti Vabariigi aegsest lennutehnikast pole säilinud materiaalseid väärtusi, mistõttu kogude täiendamisel piirdutakse mälestuste, trükimaterjalide ja dokumentidega. Võimaluste avanemisel osaletakse lennutehnika koopiate valmistamisel ja eksponeerimisel.
- Tsiviillennunduse suureksponaate pole võimalik Eesti Lennundusmuuseumi transportida (ka mitte demonteerituna), ega territooriumi piiratuse tõttu seal eksponeerida. Tsiviilsektorist saab lennutehnikat vaid turuhindade tasemel, mis ületab tavaliselt lennundusmuuseumi maksevõime (lennukid kuuluvad reeglina liisingettevõtetele).
- Lennundusmuuseumile on ajaloolist-poliitilist olukorda kasutades olnud majanduslikult jõukohane doonorriikidest esmajoones militaarlennunduse eksponaatide soetamine. Ajapikku need võimalused vähenevad miinimumini. Militaareksponaadid on tehnilises mõttes ka mitmekesisema iseloomuga ja pakuvad külastajatele rohkem põnevust, mis lennundusmuuseumi jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline aspekt.
- Eesti Lennundusmuuseumi ja Eesti Sõjamuuseumi vahel on sõlmitud põhimõtteline kokkulepe, et dubleerimise vältimiseks kogutakse lennutehnikat esmajoones Eesti Lennundusmuuseumis.
- Sõjalise kallakuga lennutehnikat on võimalik saada doonorriikidest vaid siis, kui kogu konkreetse lennukitüübi park võetakse relvastusest maha. Sõjalennukid on ekspluatatsioonis tavaliselt 30-40 aastat. Lennukite uued põlvkonnad võetakse eri riikides relvastusse tavaliselt samal aastakümnel (tehniline võidujooks). Lennukid vabanevad eksponaatideks ühe lainena ja siis on 30 aastat vaikus.
- Eeldatakse Eesti riigi vastavate ametkondade ja institutsioonide konstruktiivset koostööd ja aktiivset toetust lennutehnika taotlemisel ja soetamisel (militaartehnika korral on ennekõike kolm võimalust – oksjon, Eesti Sõjamuuseumi vahendus või deponeerimine).
- Uute eksponaatide soetamisel on määravaks kaasrahastamise olemasolu. Kaasrahastamise olemasolu annab aluse uute eksponaatide soetamise lõplikuks otsustamiseks.
- Lennundusmuuseumi kogude koostamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel on oluliseks eelduseks riiklike, ennekõike lennundusega seotud institutsioonidega (Sõjamuuseum, Lennuakadeemia, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium) ja lennundusettevõtetega (ka Eesti Lennundusklaster) koostöö. Kõne alla tuleks lennundusettevõtetega koostöölepingute sõlmimine, milles määratakse ära vastastikused ülesanded ja kohustused lennundusajaloo säilitamiseks.
- Lennundusmuuseumi eksponaatide kogumiskava (lisa 4) on olulisel määral sõltuv eelpool loetletud muuseumivälistest tingimustest. Kogumiskava kujuneb äärmiselt formaalseks.
Täpsustatud aastal 2023
Koostas: Mati Meos
5135490
