Eesti lennundusklaster, mis koondab Eesti lennundusvaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja organisatsioone, on pöördunud taristuministri ning Eesti Lennundusmuuseumi poole, et väljendada oma seisukohti ja toetust Lennundusmuuseumi jätkusuutlikkuse kindlustamiseks.
Pöördumises rõhutatakse Eesti Lennundusmuuseumi keskset rolli Eesti lennunduspärandi säilitamisel, noorte innustamisel ning huvi tekitamisel tehnika- ja insenerierialade vastu. Muuseum on 25 aasta jooksul täitnud olulist avalikku ülesannet, olles valdkonna arengut toetav haridus- ja kohtumispaik ning kogu Eesti lennunduskogukonda ühendav keskus.
Senine projektipõhine rahastusmudel ei ole enam piisav muuseumi pikaajaliseks arendamiseks ning tegevuse stabiilseks jätkamiseks.
Lennundusklastri hinnangul vajab kogu sektor kindlustunnet, et muuseumi tulevik oleks süsteemselt tagatud ka järgnevatele põlvkondadele ning ei sõltuks üksnes üksikisiku pühendumusest.
Teema on leidnud laiemat kajastust ka Eesti Rahvusringhäälingu portaalis.
Loe lähemalt:
https://www.err.ee/1609938164/lennundusmuuseumi-asutaja-soovib-riigilt-pusirahastust
Eesti Lennundusmuuseum tänab lennundusklastrit ja koostööpartnereid toetuse ning ühise pingutuse eest muuseumi tuleviku kindlustamisel.
Alljärgnevalt on avaldatud Eesti lennunduskogukonna koostatud poliitika- ja koostöödokumendi täistekst:
Lennundusvaldkonna poliitika- ja koostöödokument
Eesti lennunduskogukonna ootused Eesti Lennundusmuuseumi rollile ja jätkusuutlikkusele
1. Dokumendi eesmärk ja staatus
Dokument sõnastab Eesti lennundusvaldkonna ühise ja koondatud vaate Eesti Lennundusmuuseumi rollile, eesmärkidele ja ootustele avalikes huvides. See on valdkondlik ootuste raamistik, mille alusel on võimalik pidada sisulist dialoogi SA Eesti Lennundusmuuseumi, lennundusettevõtete ja institutsioonide ning lennundusvaldkonnaga puutes olevate ministeeriumite ja Vabariigi Valitsusega muuseumi rolli, baasfinantseerimise ning toetamise üle.
Dokument on mõeldud kasutamiseks:
● poliitikakujundajatele (Vabariigi Valitsus, ministeeriumid);
● Kultuuriministeeriumile muuseumipoliitika ja rahastusotsuste kontekstis;
● Kaitseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile ning Kliimaministeeriumile valdkondlike seoste mõistmiseks;
● Eesti Lennundusmuuseumile strateegilise orientiirina;
● valdkonna organisatsioonidele ühise seisukoha väljendamiseks.
2. Taust ja probleemi püstitus
Eesti muuseumimaastikku iseloomustab tugev riiklik toetus ajaloolistele riigimuuseumidele ning samal ajal piiratud ja ebajärjekindel tugi uutele või eraalgatuslikele muuseumidele, sh tehnika- ja valdkonnamuuseumidele. Sageli puudub selge vastus küsimusele, milline on riigi või valdkonna ootus konkreetsele muuseumile ning millist avalikku hüve see muuseum peab looma.
Eesti lennundus on olnud ja on jätkuvalt strateegiline valdkond, mille tähendus ulatub kultuuripärandist kaugemale – hõlmates riigikaitset, julgeolekut, haridust, kõrgtehnoloogilist ettevõtlust ja rahvusvahelist nähtavust. Sellest tulenevalt vajab ka lennunduspärandi käsitlemine selget ja tänapäevast raamistikku.
Praegu toetub Lennundusmuuseum peamiselt eraalgatusele, vabatahtlike panusele ja projektipõhisele rahastusele. See mudel on võimaldanud lennundusmuuseumil areneda ja kogukonna usaldust võita.
Kuna lennundusmuuseumil puudub baasrahastus, siis ei ole võimalik minimaalsel nõutaval tasemel meeskonda komplekteerida, ega ole tagatud stabiilsus ja pikaajaline jätkusuutlikkus ning ei ole võimalik täita süstemaatiliselt ja prognoositavalt punktis 4 kirjeldatud avaliku huviga rolle.
3. Lennundus kui avalik huvi
Eesti lennunduskogukond käsitleb lennundust kui:
● riikliku julgeoleku ja riigikaitse lahutamatut osa;
● rahvusvahelise mobiilsuse ja ühenduvuse alust;
● kõrgtehnoloogilist ja teadmispõhist majandusharu;
● inseneri- ja tehnilise hariduse kandepinda;
● Eesti ajalooliselt kujunenud rahvusvahelise kuvandi ja identiteedi osa.
Sellest tulenevalt ei ole Lennundusmuuseum üksnes kultuuriasutus, vaid laiem avalik taristu, mille tegevusel on pikaajaline ühiskondlik mõju.
Praeguses julgeolekuolukorras, kus Eesti on võtnud endale märkimisväärse rolli NATO idatiival ning investeerib aktiivselt riigikaitsesse ja tehnoloogilisse suveräänsusesse, on lennunduspärandi säilitamine ja lennundusteadlikkuse edendamine osa laiemast riiklikust huvist. Muuseum toetab nii riigikaitse maine ja järelkasvu kui ka ühiskonna üldist lennundus-tehnoloogilist kirjaoskust, mis on kriitilise tähtsusega kaasaegses strateegilises keskkonnas.
4. Eesti Lennundusmuuseumi roll lennunduskogukonna vaates
Eesti lennunduskogukonna hinnangul täidab Eesti Lennundusmuuseum järgmisi avaliku huviga rolle:
1. Pärandi säilitaja ja tõlgendaja – Eesti tsiviil-, militaar- ja harrastuslennunduse ajaloo süstemaatiline kogumine, säilitamine ja vahendamine.
2. Teadmussiirde platvorm – ajaloolise ja tänapäevase lennundusteadmise sidumine ning kättesaadavaks tegemine.
3. Hariduse ja järelkasvu toetaja – huvi tekitamine lennunduse, inseneeria ja loodusteaduste vastu, sh koostöös haridusasutustega.
4. Valdkonna nähtavuse ja maine kujundaja – Eesti lennunduse loo jutustamine nii kodu- kui ka välismaal.
5. Koostööpartner riigile – panus haridus-, julgeoleku- ja teadlikkuse tõstmise eesmärkidesse.
5. Lennunduskogukonna ootused Eesti Lennundusmuuseumile
Eesti lennunduskogukond ootab, et Eesti Lennundusmuuseum:
● tegutseks avaliku huvi põhimõttel ja pikaajalise missiooniga;
● looks sisulisi seoseid lennunduspärandi, tänapäeva lennunduse ja tulevikutehnoloogiate vahel;
● teeks süsteemset koostööd lennundushariduse, teadusasutuste ja ettevõtetega;
● panustaks noorte huvikujundusse ja järelkasvu;
● oleks professionaalne ja usaldusväärne partner riigiasutustele;
● arendaks oma tegevust kooskõlas Eesti kultuuri-, haridus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkidega.
6. Ootuste piirid
Valdkond ei eelda, et Eesti Lennundusmuuseum:
● oleks äriliselt kasumlik ettevõte;
● konkureeriks riigimuuseumidega;
● kannaks üksi kogu Eesti lennunduspärandi säilitamise vastutust;
● asendaks riigi strateegilist rolli.
7. Valdkonna valmisolek panustada
Eesti lennunduskogukond väljendab valmisolekut panustada muuseumi rolli täitmisse:
● sisulise ekspertiisi ja nõustamisega;
● koostööprojektide ja programmidega;
● haridus- ja teadustegevuse lõimimisega;
● ühise nähtavuse ja kommunikatsiooniga;
● rahalise ja sisulise toega suurürituste (nt lennupäevad) korraldamisel;
● võimalusel ka projektipõhiste või sihtotstarbeliste panustega.
8. Eesti Lennundusmuuseum kui lennunduskogukonna keskne kohtumis- ja koostööplatvorm
Eesti Lennundusmuuseum täidab lisaks kultuuri- ja haridusrollile ka olulist valdkondlikku kogukonnafunktsiooni, mis on riigi jaoks strateegilise tähendusega.
Tänu oma asukohale Tartus, Eesti lennundushariduse, teaduse ja innovatsiooni keskmes, on muuseumist kujunenud Eesti lennunduskogukonna loomulik kokkusaamise paik. See hõlmab lennundusettevõtteid, haridusasutusi, avalikku sektorit, kaitsevaldkonda ning harrastuslennunduse ja järelkasvu kogukonda.
Praktikas toimib Eesti Lennundusmuuseum:
● valdkondliku kohtumispaigana, kus aasta suursündmuste raames koguneb Eesti lennunduskogukond;
● platvormina aruteludele, koostöö algatamisele ja ühise arusaama kujundamisele;
● kohana, kus tutvustatakse Eesti lennunduse saavutusi ja tulevikusuundi nii spetsialistidele kui laiemale avalikkusele.
Selline roll on võrreldav rahvusvaheliste messide ja valdkonnakeskuste funktsiooniga, kuid Eesti mastaabile sobival kujul – füüsiline, püsiv ja usaldusväärne keskus, mida ei ole võimalik asendada üksikute projektide või ajutiste sündmustega.
Lennupäevad, seminarid, haridusprogrammid ja valdkondlikud kohtumised loovad keskkonna, kus:
● noored leiavad tee lennunduse ja inseneeria juurde;
● ettevõtted ja avalik sektor leiavad ühise keele;
● tekivad uued koostööd ja initsiatiivid.
Just see kogukondlik ja siduv roll on see osa muuseumi tegevusest, mille katkemine kahjustaks kogu Eesti lennundusvaldkonna sidusust, ning mille jätkusuutlikkus eeldab stabiilset ja prognoositavat baasfinantseerimist.
Muuseumi avaliku taristu roll – eelkõige lennunduskogukonna sidususe hoidmine, järjepidev haridusprogrammide pakkumine ning ajaloolise pärandi säilitamine – ei ole võimalik tagada üksnes projektipõhise või annetuspõhise rahastusega. Need funktsioonid vajavad stabiilset ja prognoositavat finantseerimist, mis võimaldab pikaajalisi kohustusi, kvalifitseeritud personali säilitamist ja usaldusväärset partnerlussuhet riigiga. Projektipõhine rahastus sobib arendustegevuseks ja ühekordsete programmide jaoks, kuid ei kata põhitegevust ega taga institutsionaalset järjepidevust.
Teistes Euroopa riikides (näiteks Soomes, Poolas, Rootsis) toetatakse sarnaseid lennundus- ja tehnikamuuseume riiklikult, tunnustades nende rolli strateegilise taristuna, mis toetab nii haridust, riigikaitset kui ka rahvuslikku identiteeti. Need muuseumid ei ole pelgalt kultuuriasutused, vaid osa laiemast riiklikust innovatsiooni- ja haridusmaastikust.
9. Riigi roll ja edasine dialoog
Valdkond peab oluliseks, et riik:
● tunnustaks Lennundusmuuseumi rolli avaliku huviga ja juhtiva valdkondliku muuseumina;
● sõnastaks selged ootused ja võimaliku asutaja- või partnerrolli;
● looks läbipaistva ja prognoositava toetussüsteemi;
● kaasaks muuseumi ja valdkonda kultuuri-, haridus- ja innovatsioonipoliitika kujundamisse.
10. Kokkuvõte
Eesti Lennundusmuuseumil on potentsiaal täita oluline roll Eesti kultuuri-, haridus-, julgeoleku- ja innovatsioonimaastikul. Selle rolli realiseerimine eeldab selget ootuste raamistikku, valdkonna ja riigi koostööd ning arusaama, et lennunduspärandi hoidmine on investeering Eesti tulevikku.
Käesolev dokument on koostatud eesmärgiga võimaldada riigil hinnata Eesti Lennundusmuuseumi rolli kui avaliku huviga taristut ning kaaluda selle rolli toetamiseks sobivaid ja proportsionaalseid lahendusi riiklikul tasandil.
Risto Mäeots
Eesti Lennundusklaster
Koit Kaskel
Eesti Lennuakadeemia
Rain Jõeveer
Politsei ja Piirivalveameti Lennusalk
